AEGEE-Tartlaste kogemustepagas sisaldab endas põnevaid lugusid välisüritustest, sõprade leidmisest, Tartus muutuse loomisest ja paljust muust. Võtame blogis ette teekonna koos kogenud liikmetega, et need lood talletada. Esimesena paneb oma mõtted AEGEEst kirja meie sekretär ja õige pea Europe on Tracki meeskonnaga ringreisile suunduv Karin Kanamäe.
Tere! Minu nimi on Karin, olen 20-aastane, tulen Tartust, õpin inglise keelt ja rahvusvahelisi suhteid. Huvitavaid fakte enda kohta? Hmm… Minu hingeloom on karupoeg Puhh ja elasin ühikas, mida rahvasuus kutsutakse Mordoriks. Umbes nii läheb enda tutvustamine üritustel või enne üritusi Facebooki gruppides. Kusjuures, Mordori fakt on välismaalaste seas väga kirgiküttev, kuigi mind ennast jätavad J. R. R.Tolkieni jutustused kahjuks üsna külmaks.
Kui ma umbes poolteist aastat tagasi Tartusse kolisin, et targaks saada, siis oli mul kohe kindel siht silme ees – soovin liituda mõne rahvusvahelise organisatsiooniga. Mul ei olnud täpset eesmärki, mida AEGEEst saada tahan, kuid olles olnud liige kogu oma Tartus elamise aja (miinus paar nädalat), võin öelda, et olen siit saanud rohkem, kui ma kunagi ennustada oskasin.
Reisipisik AEGEEst
Reisimise aspekt tõmbas mind liitumisel vist kõige enam ning seda võimalust olen ma oma lühikese liikmelisuse aja jooksul ohtralt kasutanud – olen kahel korral jõudnud Saksamaale ja Belgiasse, korra Hollandisse ja Türki. Seiklustel ei näi lõppu tulevat. Kohe-kohe suundume ühisele reisile Maltale 8-liikmelise seltskonnaga Tartust ja pea 15-liikmelisega Eindhovenist. Pärast seda jätkan Europe on Track 6 projekti raames pooleteise kuu pikkust rännakut Istanbulis, Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ning kõige lõpuks jõuame Brüsselisse välja. Reisipisik on minus nüüdseks niivõrd juurdunud, et seda välja ravida on ilmselt võimatu. AEGEEga reisimise puhul meeldibki mulle kõige rohkem see, et mitte kunagi ei ole tegu pelgalt tavalise turismireisi ja tuntumate maamärkide pildistamisega. Uued tutvused ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni teadmiste praktiseerimine lihtsamates ja keerulisemates olukordades on garanteeritud!
Oma esimesel üritusel käisin Saksamaal Passaus ning tegemist oli Network Meetinguga, mille eesmärk on jagada omavahel muresid ja nippe oma antenna paremaks toimimiseks. Ma polnud kunagi varem ühelgi taolisel üritusel osalenud ning tundsin end imelikult – kuidas on võimalik, et inimesed nii lihtsalt omavahel suhtlevad? Olin kogu sellest üsna kangestunud, sest see ei olnud mulle sugugi tavapärane. Võib öelda, et järgmine üritus Amsterdamis oli elumuutev – ma otsustasin end nii-öelda vabaks lasta ning esimest korda elus tantsisin mitu tundi järjest tilkagi alkoholi joomata. Mõni kuu enne seda ei oleks selline asi mulle pähegi tulnud.
AEGEE üritused on enamasti koolituslikku laadi, kuid tänu kaasavatele meetoditele ei seisne ükski workshop kellegi tähtsa jutu kuulamises ja samal ajal omi mõtteid mõeldes, vaid alati tuleb ise kaasa mõelda või nullist ideid välja töötada, nii et aeg lausa lendab! Leuvenis olles sain ühe osalejaga isegi nii headeks tuttavateks, et ta tuli mulle suvel pea nädalaks Eestisse külla – väga huvitav oli omavahel võrrelda, kuidas kulgeb argipäev siin ning kuidas Hollandis.
Töökogemus ja oskused kogu eluks
Kuna tahtsin AEGEEst ka midagi muud peale reisimisvõimaluse saada, siis otsustasin end kohe aktiivselt proovile panema hakata. Tegelikult ju olid ka neil välisüritustel käimised üks suur proovikivi, sest olin pea kogu varasema elu veetnud ühes kindlas seltskonnas. Äkitselt sukeldusin tundmatus kohas pea ees vette ning tuli kuidagi hakkama saada, et ma kogu üritust üksinda nurgas olles ei veedaks. Lisaks kõigele sellele olen saanud üsna hea ettekujutuse, mida tähendab ühe ürituse korraldamine alates väikesest aruteluõhtust kuni 4-päevase konverentsi ja kahenädalase suveülikoolini välja. Ega see ei ole alati meelakkumine olnud, aga tagantjärele vaadates ei kahetse ma midagi, sest olen õppinud enda kohta, milliseid ülesandeid ma kannatan rohkem ja milliseid vähem.
Eelmisel kevadel avanes võimalus kandideerida AEGEE-Euroopa iga-aastase ajakirja Key to Europe tiimi ning ma ei suutnud sellele vastu panna, et panna oma erialased teadmised toimetajana proovile. Olen tänulik, et seda tegin, sest selgus, et see on üks neist asjadest, mida ma oma eluga teha ei soovi. Suvel astusin European Citizenship Working Groupi liikmeks, kus me tegeleme eurooplaste mitmekesisuse promomisega ja Euroopa kodanikuks olemise nii tunnetusliku kui ka füüsilise osaga.
Elumuutev kogemus
Oma AEGEE teekonda jätkates kandideerisin osalema Europe on Track 6 projekti meeskonda ning mind valiti üle neljasaja kandidaadi hulgast üheks kuuest saadikuks. Minu roll meeskonnas on fotograaf ja järgmisel nädalal alustan oma teekonda pildistades üles kohalikke aktsioone, töötube ja kõike muud ning andes noortele mitteformaalse hariduse meetodeid kasutades edasi teadmisi praegusest ja potentsiaalsetest tuleviku olukordadest Euroopas. Olen põnevil, rõõmus, hirmul, ootusärev – kõike korraga. Loodan, et tuleb tore ja võimas kogemus nii mulle, kaasrändajatele kui ka kõigile kuulajatele ja jälgijatele. See on kõik, millele ma praegu oma AEGEE elus keskendun ning eks pärast tagasitulekut paistab, mis ja kuhu edasi, võimalusi on ju lõputult!
Introverdist sai ekstravert, hinnetele keskendujast akadeemilisel puhkusel viibija, tantsupõrandal kivistunult seisjast keegi, kes võib hea tuju korral ka ilma vägijookideta mitu tundi järjest jalga keerutada ning üksikust uus-tartlasest inimene, kes sügavalt hindab väheseid üksiolemise hetki pideva ringi sahmimise keskel. Kõigil kindlasti nii drastilisi muutusi ei toimu ja ei peagi toimuma, aga usun, et AEGEE-l on midagi pakkuda väga paljudele erinevate huvide ja eesmärkidega inimestele.
