Tack så mycket, Andrea!

Küsitlesid Hanna Marrandi ja Carmen Nõlvak

Alates 1. augustist on AEGEE-Tartul uus juhatus ja senise presidendi Andrea vahetas välja uus president Ingeliis. Intervjuus jagab 2,5 aastat AEGEE-Tartu tüüri hoidnud Andrea oma tähelepanekuid organisatsioonist ja presidendiametist. Aitäh sulle tehtud töö eest, Andrea!

Mis on kõige kasulikum kogemus või oskus, mille AEGEE Sulle seni on andnud?

Ainult ühte kogemust või oskust on väga raske välja tuua, sest tunnen, et olen AEGEEs väga palju õppinud. Meeskonnajuhtimises on areng olnud märgatav mäletan siiani hirmu ja ebakindlust, millega alustasin uue juhatuse esimest koosolekut. Tollal ma ei teadnud, kuidas täpselt oma plaane-visioone seletama peaksin või meeskonna ühe eesmärgi nimel tööle panema peaksin, rääkimata sellest, mida tähendab delegeerimine. Nüüd on see väga loomulik ja ma tõesti ka naudin seda! Lisaks on avalik esinemine, erinevate suhtlusstiilide omandamine, teadmised kommunikatsioonist, liikmehaldusest, aga ka koolitajana käe valgeks saamine laiendanud silmaringi ja pakkunud võimalust enesetäienduseks.

Mis jääb presidendiajast meelde kui suurim õppetund?

Neid on lausa kaks: probleemidega tuleb tegeleda kohe ning tiimi komplekteerides peab kindlasti arvestama erinevate isiksuste ja kogemustega. Olen rõõmus, et selliste situatsioonidega kokku puutusin, sest enamasti püüdsime lahendada probleeme juhatusega koos ja see lähendas meid. Muide, juhatuses on olnud minu 2,5 ametiaasta jooksul imelised inimesed!

Kas miski on AEGEE kui organisatsiooni juures valmistanud ka pettumuse?

Üldiselt mitte vastasel juhul poleks ma olnud nõnda entusiastlik organisatsiooni panustades. Mõnikord tekib tunne, et me suudaksime enamat nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil, aga hoolimata kõigist oleks-poleks situatsioonidest võrdub AEGEE minu jaoks sõnaga võimalused” ja seda ainult positiivses mõttes.

Sa käisid oma esimesel Euroopa Agoral alles teise ametiaja lõpul. Kuidas erines Agora sellest, millisena olid seda ette kujutanud?

Väga ei erinenudki, üllatas vaid see, et see oli kordades põnevam, kui julgesin arvata. Toimunud arutelud, paneeldiskussioonid, pritanniumid olid tõeliselt huvitavad ja pärast seda usun, et Agora on mu lemmik ürituse formaat AEGEEs. See oli väga inspireeriv!

Kui olulist rolli mängib Sinu hinnangul Euroopa üritustel käimine? Kas arvad, et AEGEEst on võimalik saada väärt kogemust ka välisüritustel osalemata?

Mina saadaksin võimalusel kõik liikmed välisüritustele ja mitte ühele, vaid mitmele! Meil on Tartus hästi mõnus kogukond, vahvad ja arendavad (ka rahvusvahelised) üritused ning võimalus õppida/end teostada tiimides, aga välisüritustel on teistsugused kontaktid, kompetentsid ja õhkkond. Seda lihtsalt peab kogema! Eks üritusi on erinevaid, seega igaüks leiab endale sobiva eesmärgiga ürituse ja saab vastava kogemuse, aga see on kindlasti miski, mida me alati Tartu tasandil n-ö koju kätte tuua ei saa. Minu jaoks annavad välisüritused alati inspiratsiooni ja motivatsiooni edasi tegutseda ning seda ka organisatsiooniväliselt. Seletamatut AEGEE vibe’i võiks kogeda vähemalt korragi, aga sõltuvusse jääda on imelihtne!

Kas ja kui palju oled leidnud välisüritustelt selliseid sõpru, kellega tänaseni aktiivselt suhtled?

Olen kohanud palju suurepäraseid inimesi ja mitmega kirjutan aeg-ajalt, samuti loodan neile külla minna või kohtuda uutel rahvusvahelistel üritustel. Olen kindel, et mõned neist jäävad minu sõpradeks elu lõpuni. 🙂

Lõpetasid just Tartu Ülikoolis skandinavistika õpingud rootsi keele suunal. AEGEE ei ole paraku Skandinaavias eriti juurdunud. Kas oskad arvata, miks see nii on? Kas Sul on AEGEEs siiski tekkinud mõni võimalus rootsi keeles suhelda?

Skandinaavias näivad domineerivat teised noorteorganisatsioonid. Samuti ei ole neis riikides lihtne korraldada nii madala osalustasuga üritusi, kuid ilmselt on seal veelgi põhjuseid. Siiski on loodud AEGEE-Stockholm ja AEGEE kontakt Göteborgis, seega tulevik näib helge.

Leidsin AEGEEst ka kaks inimest, kellega rootsi keeles suhelda, mis on väga vahva!

Kui kindlalt annad oma presidendipositsiooni üle järeltulijale? Kuidas uus juhatus Sulle tundub?

Ma annan suure rõõmuga teatepulga üle just Ingeliisile, sest tal on väga mitmekülgne Euroopa kogemus, lisaks on ta juba palju teadlikum kui olin mina ametisse astudes. Samuti on tal võrratu huumorimeel! Maria, Karin, Joakim, Marleen ja Ele on kõik suurepärased inimesed, end mitmeid kordi tõestanud ja kogenud. Olen proud mom! Kogu koosseisul näib olevat siht silme ees ja usaldan neid täielikult.

SUPS Budapest!

AEGEE-Tartu liige Susanna Soomets osales 1. – 4. veebruaril 2018 SUPS-il Budapestis. Susanna kogemuste kohta küsis Karin Kanamäe

Sel kevadel toimus Summer University Project School (SUPS) ka mujal Euroopas, miks just Budapesti valisid?

Valisin SUPS-i just Budapestis, kuna ei olnud varasemalt Ungarisse sattunud (Itaalias ja Hollandis olen aga juba käinud) ning olin palju head kuulnud Budapestist. Budapest selles osas mulle pettust ei valmistanud – kohutavalt mitmekülgne linn täis armsaid baare ja häid inimesi!

Tavaliselt on inimesed Budapestist väga vaimustuses, kas ka sul tekkis tunne, et sooviksid sinna tagasi minna?

Kui võimalus tekib, külastaksin Budapesti meeleldi veelgi.

Kuidas oli üleüldine reisikogemus ja üritus – naljakad juhtumised, inimesed, emotsioonid?

Üldiselt läks kõik ladusalt, välja arvatud paar juhtumit. Alustuseks astusin ma lennujaama bussilt liiga hilja maha, aga paar ungarlast selgitasid mulle lühidalt ja konkreetselt, kuhu suunda ma sammuma pean ja nii ma tegingi. Teine tragikomöödilisem seik leidis aset samal päeval: nimelt oli mul aega enne ürituse algust linnas uudistada, seega võtsin ette Gellérti mäe otsa turnimise, kust ma peaaegu kaks korda oleks alla sadanud (üks kord, sest linna silmitseda on põnevam kui treppe enda nina ees, ja teine kord, sest tuli tahtmine linnast pilte teha platvormi serva pealt). Üritus ise algas meil kahe töötoaga õhtupoolikul, millele järgnes tutvumine kohaliku baari õdusal keldrikorrusel, mille käigus mängiti mitmeid mänge. Näiteks pidime hooplema enda unikaalsete saavutustega, kusjuures kui keegi teine oli sama teinud, pidi välja mõtlema uue saavutuse. Tuli ka välja, et üks Peterburi neiu, kes jõle nunnult hõiskas, et tema unikaalne saavutus on see, et ta käis eelmine aasta 12 korda Tallinnas, arvas, et tartlased ei sattugi Tallinnasse rohkem kui kord aastas.
Järgnevad kaks päeva olid väga töötubade rohked ja asjalikud, ent õhtul sai end välja puhata tantsides ja eri lokaalides seigeldes.

Kas SUPSilt saadud teadmised on rakendatavad ka Eestis ja kas pead mõistlikuks taolisi üleeuroopalisi koolitusi? Mõni aspekt, nagu näiteks raha taotlemine, on üsna riigispetsiifiline.

Arvan, et programm oli hästi tasakaalustatud: sai nii üldiseid projektikirjutamise teadmisi kui ka suveülikooli spetsiifilist informatsiooni. Kui millegi kallal üldse nuriseda, on see toit: meil näiteks oli osalejate seas üks vegan ja kaks vegetariaani, kelle toit kolmel toidukorral oli ainult kartulid. Aga muidu arvan, et taolised üle-euroopalised koolitused on kasulikud, kindlustamaks suveülikoolide ühtsemat visiooni ja nägu. Muidugi on igal riigil ja antennal oma iseärasused, ent sellegipoolest aitavad teiste suveülikoolide korraldajate mõtted ja ideed laiendada enda mõttemaailma sellest, miks ja kuidas võiks suveülikooli projekti käsitleda.

Kas oled saadud teadmisi ka juba oma suveülikooli korraldamisel rakendada saanud ja kas motivatsioon oli pärast üritust laes?

SUPS-il käimine aitas mul selgemalt mõista suveülikoolide olemust ja saada ka ise rohkem suveülikooli korraldamise lainele. Üritus andis motivatsiooni ka omalt poolt meie enda suvekooli panustada.

Kas ja miks soovitaksid ka teistel AEGEE rahvusvahelistel üritustel osaleda?

Kindlasti soovitaksin kõigil AEGEE rahvusvahelistel üritustel osaleda, kuna nii saab kõige paremini aru, mis on AEGEE ja mis on AEGEE spirit:)

 

SUPS Amsterdam!

Tekst: Karin Kanamäe

16. – 19. veebruaril 2018 toimus Amsterdamis SUPS ehk Summer University Project School. Mida see siis ikkagi tähendab? SUPS on paaripäevane koolitus, kus kogenumad AEGEE liikmed jagavad näpunäiteid ja salanippe suveülikooli korraldamiseks. Lisaks on õhtuti ka sotsiaalprogramm, kus saab teiste osalejatega lähemalt tutvuda ja lihtsalt lõbusalt aega veeta.

Kandideerisin SUPSile läbi vormi, mis hõlmas enda all nii Amsterdami, Budapesti kui ka Cagliari korraldatud koolitusi, ning mind valiti välja just Amsterdami omale. Selle üle on mul väga hea meel, sest Hollandil on juba varasemast ajast eriline koht minu südames. Algul oli veidi kahju, sest oleksin tahtnud minna linna, kus pole varem käinud, aga lõppkokkuvõttes sobis väljavalitud linn mulle kui rusikas silmaauku.

Korraldusliku poole pealt oli kõik hästi lahendatud – infovoldik saadeti meilile varakult, toit oli i-me-li-ne, saime transpordikaardid linnas liiklemiseks, probleemide korral tegeleti nendega rahulikult. Olin enne kuulnud jutte, et toit ei pruugi Hollandi üritustele minnes kuigi hea olla, aga minul oli kogemus vastupidine. Ainult esimesel õhtul pakuti hollandipärast toitu, mis ei olnud ehk kõige parem seal pakutavatest söökidest, aga siiski maitsev – selleks oli sardell ja piprane kartulipuder porganilaastudega. Portsjonid olid lausa nii suured, et ma palusin iga kord endale vaid pool sellest panna. Kuna ööbimiskoha (skautide maja Phoenix) ja koolituskoha vahel oli mitu kilomeetrit, siis sõitsime üldjuhul trammide ja metroodega, et sinna jõuda, ning selleks anti meile 48h transpordikaart, mis kulus igati marjaks ära, sest ühistransport on Amsterdamis väga kallis. Ööbimiskohas magasime kõik võimla põrandal koos ning õnneks sain korraldajate poolt madratsi ja teki, sest lendasin käsipagasiga ning ei olnud endal võimalik neid kaasa tuua. Scouting Phoenixis olles tuli ette ka väikseid viperusi, kuid korraldajad suutsid teated osalejatele rahulikult edasi anda ning olukorrad laabusid positiivselt. Esimesel õhtul selgus, et ei osata kütet sisse panna ning suurem osa osalejatest ei võtnud õhtu jooksul kordagi jopet seljast ära. Mina olen nii külmavares, et minul püsis mantel ka järgmistel päevadel seljas, kuigi küte saadi tööle. Viimasel hommikul selgus, et Amsterdamis on elektrikatkestus ning sõime romantilist hommikusööki küünlavalgel, õnneks hommikusöögi valmistamisele ei tekitanud elektrikatkestus probleeme, sest võileivamaterjal oli juba olemas ning saiad saadi kohalikust pagarikojast.

Koolitus ise toimus kahel esimesel päeval Vrije Ülikooli hoones de Verrekijker. See koht oli väga lahe, veidi hipsterlik ning täis erinevaid seinakritseldusi, tasuta riideid ja  vanaaegseid tehnikavidinaid. Esimese päeva veetsime seal ning meile räägiti, mis on SU (Summer University ehk suveülikool), kuidas anda teistele konstruktiivset ja kasulikku tagasisidet ning mida teha korraldajana seksuaalse ahistamise korral. Päeva lõpus saabusime ööbimiskohta, kus toimus igaõhtune reflection group, mille käigus rääkisime oma ootustest ja emotsioonidest seoses SUPSiga. Lisaks mängisime veel mänge üksteise tundma õppimiseks ning tutvusime veidi lähemalt praeguste populaarsete hollandi laulude (soovitan!! Drank en Drugs ja Het is een Nacht) ja suupistetega.

Teine ja kolmas päev olid väga intensiivsed – pea 12h koolituslikku osa mõlemas päevas. Teisel päeval olime veidi aega de Verrekijkeris, kus räägiti koolituste sisust ja selle edasiandmisest ning oma tiimiga toimetulekust. Seejärel läksime tagsi Scouting Phoenixisse, kus saime infot fundraisingust, eelarvest, incoming responsible inimese ülesannetest, osalejatega toimetulekust ja suhtlusest.  Õhtul läksime väiksele Punaste Laternate Rajooni tuurile ning pärast seda baari/klubisse, kus kõik ennast pärast pikka päeva vabaks lasid ja neli tundi järjest tantsisid. Järgmisel päeval olid põlved sellest päris valusad. Kolmas päev algas logode tutvustamisega ja oma SU reklaamimise, logistika ja riskihinnangu töötubadega. Pärast seda algas kõige tähtsam osa – meid jagati gruppidesse ning pidime mõtlema välja suveülikooli, mille koht ja koha kirjeldus oli antud. Treenerid kehastasid mitut inimest korraga ning neile pidime saatma SUCTi materjali, fundraisingu kirju jne. Ma olin grupis, kes pidi ainukesena Summer Course+ tegema, kus peab olema vähemalt 20h koolitusi nädalas, ning seetõttu ei sujunud meie korraldus nii kiiresti kui teistel, kuid kohtunikele jätsime siiski väga hea mulje ning kogu protsess oli äärmiselt lõbus.

Viimasel päeval oli siis eelmainitud elektrikatkestus, mille tõttu ka kogu programm edasi nihkus. Mõnda aega rääkisime kõik koos treeneritega ja sai küsida küsimusi, millele keegi veel vastust tahtis saada. Pärast seda pidime jalgratastega sõitma minema, kuid programmist maha jäämise tõttu polnud selleks enam aega, sest rattarent pandi juba kell 6 kinni. Selle asemel läksime lihtsalt kesklinna jalutama ja suveniiripoodidesse. Lisaks avastasin, et Amsterdamis on võimalik täitsa normaalse hinna eest ka kõht täis saada – mine lihtsalt Leidsepleinile!

Kokkuvõttes jäi üritusest väga tore mälestus. Mulle väga meeldis, et iga koolituslik osa oli läbi põimitud mängudega või aktiivselt ise kaasa mõtlemisega, mis aitas ka materjali palju paremini meelde jätta ning ei lasknud pärast äärmiselt lühikesi öid päris magama jääda. Samuti olid korraldajad valinud osalejateks  mitmekülgse seltskonna, mis andis palju jutuainet ning toredaid mälestusi ja uusi tuttavaid nii Venemaalt, Türgist, Ida-, Lõuna- kui ka Lääne-Euroopast.

Maria Olmann – A-Tartu aasta pühenduja 2017

AEGEE-Tartu 17/18 aasta ürituste korraldaja Maria Olmann valiti üksmeelselt läinud aasta lõpus aasta pühendujaks. Maria juhib AA&Chill töörühma, oli Nijmegeni kultuurivahetuse peakorraldaja, suveülikooli korraldaja ning tänu tema üritustele valiti A-Tartu septembrikuus ACTive local of the month’iks. Maria on osalenud mitmel koolitusel ning tegutsenud korraga mitmes töörühmas. Energiat jätkub Marial veelgi – ta on 2018. aasta suveülikooli peakorraldaja, mida nimetab hetkel oma armsaimaks rolliks AEGEEs. 

 

Mis motiveerib sind AEGEEs nii pühendunult töötama? Kas olid liikmena alguses peale aktiivne või inspireeris sind selleks keegi või miski?

Ma tunnen, et saan palju rohkem tagasi kui annan ja arenen mitmekülgselt. Motiveerivad veel teistelt liikmetelt saadav hea energia, toetus, seiklused ja võimalused. Alguses olin ka juba üsna huvitatud kõigest ja entusiastlik, aga pigem segaduses ega uskunud endasse veel piisavalt, et initsiatiivi võtta. Usk enese võimetesse ja sellega kasvav motivatsioon tulid samm-sammult tiimides erinevaid ülesandeid täites ja ideid genereerides, teiste julgustuse abil ja nähes kui hea tunne on midagi toredat korda saata.

 

Kas keegi AEGEE liikmetest on sind selle aja jooksul eriliselt mõjutanud või inspireerinud?

Oi, paljud! See mulle AEGEE juures nii kohalikul kui Euroopa tasandil meeldibki – sa tutvud nii paljude ägedate noorte tegusate inimestega ja tunned, et oled osa suurest perekonnast, mis tahab koos areneda. Välisüritustelt saab alati korraliku energialaengu tänu nii ühtsustundele kui ka inspireerivatele uutele tuttavatele.

Eriliselt toon välja Mareti (Maret Lind, praegune HR) ja Hanna (Hanna Alajõe, praegune juhatuse nõuandja). Tänu Maretile ma üldse liitusin, kuna tema särav rahulik positiivsus tõmbas mind. Ja tema HR- ning tiimijuhtimisoskused on suureks eeskujuks, kuidas mängleva kergusega olla kursis liikmete tegemistega, näha grupidünaamikat ja osata seda õigesti suunata. Lisaks panustada organisatsiooni sisekultuuri ja lõimumisse pidades meeles, et oleme vabatahtlik organisatsioon, kus peaks enda jaoks töö meeldivaks ja põnevaks tegema ning teiste panust märkama ja väärtustama.

Hanna oli minu mentor ja üldiselt inspireeriv kõike näinud ja teinud liige. Eelmise aasta suveülikooli tiimis pidin samm-sammult Hanna käe all oma mugavustsoonist välja astuma ja sain sealt palju julgust ja eneseusku juurde. Ka inimesena paelusid mind Hanna teovõime, kindlameelsus, julgus, energia, just-do-it mentaliteet, ressursside leidmise oskus, julgus erineda ja olla-teha, kuidas soovid. Suunas ka mind julgemate sammudeni.

 

Kuidas oled AEGEEs veedetud aja jooksul muutunud, mida juurde õppinud? Kas tunned, et mõni AEGEEst saadud oskus või kogemus võib hiljem ka tööturul kasuks tulla?

AEGEEs tegutsemine andis sellise sense of purpose tunde, mis motiveeris, täitis tahtejõu ja energiaga, andis elujõudu. Eneseusk, julgus oma ideid välja käia ja ellu viia, ideedega eksperimenteerida, kuidas tiimi juhtida, kui ma alguses ei tundnud end üldse juhina, kuidas inimesi kaasata ja märgata, kuidas erimeelsuste korral läheneda, kuidas erinevate inimestega koostööd teha. Planeerimist ja delegeerimist ma ikka veel õpin, aga juba on paranemas. Lisaks praktilisematele oskustele õpid palju ka enda kohta, oma tugevusi ja nõrkusi tundma, mis on minu jaoks olnud eriti väärtuslik. Märkad, kuidas sa ootamatutes olukordades toimid ja lahendusi leida oskad, millised on just sulle sobivaimad meetodid. Kindlasti tuleb tööturul kasuks. Kui sul on oskused ja teadmised juba vabatahtlikke tegudele rakendada ning meeskonnatööd mõista ja suunata, siis sul on kindlasti töömaailmas eelis.

 

Milline üritus (või millised üritused) on eelmisest aastast kõige paremini meelde jäänud, mille üle oled eriti uhke, või mis olid eriliselt õnnestunud?

Kõik välisürirused olid väga ägedad! Jäin sõltuvusse haha. Minu esimene välisüritus Human Resources Training Course Saksamaal Passaus oli kirjeldamatult vahva ja kasulik! Agora Enschede (2017 kevadine Agora) on eredalt meeles, samuti oli suveülikooli korraldamine meeldejääv kogemus. Iga kohalik üritus on ka positiivne energialaks. Minu enda korraldatud asjade suhtes olen kriitilisem, kuna ma tean, et oleks saanud paremini. Aga Tudengipäevade raames korraldatud Culture Quiz oli väga õnnestunud, rabamatk vahva ja kultuurivahetus Nijmegeniga Tartus ka tore.

 

Millised on tulevikuplaanid? Kas kavatsed kunagi ka Euroopa tasandil töötada?

Olen pikalt mõelnud vähemalt ühe Euroopa tasandi töögrupiga liituda. Tahtmist on, aga aega pole. Järgmisel kohalikul Agoral kandideerin ilmselt liikmehalduriks ja edasi ei oska öelda.

 

Kas sul on soovitusi vähemaktiivsetele liikmetele? Kuidas leida endas jõudu ja aega AEGEEsse panustada ka kooli ja muu tähtsa kõrvalt?

Leida see, mida sulle meeldib teha, mis silmad särama lööb ja sind natuke tagant lükkab ja arendab. Sest see on alati tegemist väärt. See ei pruugi olla sama, mis teistel, aga julge see leida ja sellest kinni hakata. Töö ja kool on kasulikud, aga oma aastale tagasi vaadates sulanduvad kõik loengud ja töötunnid enamasti üheks halliks massiks, kuid hetked, mil sa proovisid teha midagi uut koos teiste ägedate inimestega, uued kogemused, jäävad meelde ning tõukavad edasi.

 

Mariat küsitles Tuuli Kalev

Brexit – What next?

Tekst: Karin Kanamäe

Detsembri alguses käis meie liige Sonja Suuder A-Manchesteri, A-Londoni ja A-Sheffieldi ühiselt korraldatud konverentsil nimega “Brexit – What next?”. Sellega seoses tegime temaga ka intervjuu.

Kas see oli su esimene kogemus üksi välismaale reisida, kuidas oli?

Ausalt öeldes ei olnud selle peale nii mõelnud, aga oli jah. Eks sellel on oma plussid ja miinused. Hea on näiteks see, et ei pea arvestama kellegi teisega ja ei tule seda vaidlust, kuhu sööma minna ja saad ainult enda peale mõelda. Negatiivsest küljest võiks öelda, et muidu on alati ikka keegi, kes teab, kuhu minna ja mida teha. Seekord pidin ise kõik enne välja otsima.

Kuidas oled rahul ürituse korraldusliku poolega (vaba aeg, ettekannete sisu)?

Kuna see oli mu esimene rahvusvaheline AEGEE üritus, siis ei ole mul seda millegagi võrrelda. Ma olin kuulnud hirmujutte sellistel üritustel pakutava toidu ja magamisvõimaluste kohta, aga meie saime küll väga korraliku home-made briti toitu ja suure aja üritusest isegi voodites magada. Vaba aega ei olnud peaaegu üldse, aga kõik päevad olid täidetud väga huvitavate tegevustega ja igav ei olnud küll kordagi.

Kui palju sa varem Brexitist teadsid?

Eks ma nii palju teadsin, kui palju sellest Eestis räägitud on. Kuna Eestit see otseselt ei mõjuta, siis ei ole see siin nii aktuaalne ja kriitiline päevaküsimus olnud. Siinkohal võiks muidugi ka seda küsida, kui palju Suurbritannia ise Brexitist teab.

Mida toob Brexit kaasa Euroopale ja mida Suurbritanniale?

Aus vastus on see, et ei tea. Kõik oleneb sellest, millisele kokkuleppele Suurbritannia ja Euroopa jõuavad. Minu arvates oleks neile endale kõige parem jääda ühtsele turule ja teha n.ö soft borders, et ei peaks kohutavalt palju uusi ja mahukaid lepinguid ülejäänud Euroopaga tegema, mis võib aastaid aega võtta. Brexitist võivad võita aga teised suuremad Euroopa riigid, sest tänu sellele kolivad mõned rikkad rahvusvahelised firmad Suurbritanniast välja.

Kui palju tekitab see Euroopa elanikes ebakindlust?

Kõige ebakindlamad on muidugi noored, kes õpivad Suurbritannias või plaanivad seda teha. See teeb olukorra palju raskemaks ja ka Erasmuse toetus on suure küsimärgi all. Ka paljud kohalikud firmad kaotavad EL-i toetuse, millele referendumile vastates ei mõeldud. Pigem võeti Brexitit kui patriootlikku liigutust, mille tegelikele tagajärgedele ei osutatud väga tähelepanu.

NWM Passau – Into the Wild!

Tekst: Karin Kanamäe

30.11 – 03.12 toimus Saksamaal Passaus Network Meeting „Into the Wild“, mille teemaks oli jätkusuutlikkus. See oli minu esimene rahvusvaheline üritus AEGEEs ning kindlasti ei jää see ka viimaseks. Samuti reisisin esimest korda täiesti üksi, mis oli väga arendav ja huvitav uus kogemus.

Sinna jõudmiseks tuli mul sõita kaks lennuotsa, üks kord bussiga ning üks kord rongiga. Kuna mul ei olnud võimalik Tartust bussiga otse õigeks ajaks lennuki peale minna, sest lennuk väljus juba 5.50 hommikul, siis sõitsin eelmisel õhtul lennujaama, et veeta öö seal. Juba see oli omaette huvitav kogemus, sest sinna jõudes vaatasid turvatöötajad mind väga üllatunud näoga ja pidid lausa helistama kellelegi, et küsida, kas ma tohin üldse turvatsooni sisse minna nii vara. Õnneks anti mulle nõusoleks siseneda ning sain veeta öö inimtühjas lennujaamas telekat vaadates, sokkides ringi jalutades ning oma katkendilkku und magada püüdes. Pärast teist lennureisi, bussi- ning rongisõitu jõudsin lõpuks armsasse ülikoolilinna Passausse, veetsin natuke aega poodides käies ning arvestatava aja võttis ka kõikide arvukate Passau Ülikooli hoonete seast ja seest AEGEE-Passau kontori otsimine, kus varasemaid saabujaid oodati.

Esimesel päeval korraldati meile paaritunnine linnatuur, kus näidati jõgede Inn ja Doonau ühinemiskohta (üks neist on sinine ja teine roheline), vanalinna, jõuluturgu ja selle ees asetsevat ilusat katedraali. Kahjuks sai mu telefon poole linnatuuri ajal tühjaks ning ma ei saanud ilusamatest kohtadest pilte teha. Samal päeval toimus ka debatt teemal „Sustainability should be an individual responsibility rather than a collective one” ning võitjateks oli AEGEE-Delfti ja AEGEE-Groningeni tiim, kes väitsid väitele vastu, ehk siis nende arvates on jätkusuutlikkuse vastutus kollektiivne, mitte individuaalne. Kella 11 ajal viidi meid maamajja Passau lähedal, mis oli väga sobiv selliste ürituste korraldamiseks. Nende valmistatud toit oli ka väga hea, ainukeseks miinuseks võib välja tuua selle, et maja oli äärmiselt külm. Õnneks ei paistnud, et keegi selle tõttu haigestunud oleks.

Teisel päeval oli programmis SWOT analüüs, jätkusuutlikkuse programmi esimene osa, AEGEE järgmine “võitlus” ning päeva lõpetas hipiteemaline pidu. SWOT oli väga mänguliselt üles ehitatud – pidime mõtlema omale karakteri nime, kuningriigi (enda AEGEE-local), oma kuningriigi suurima tugevuse ja nõrkuse. Seejärel arutasime teineteise probleeme ja tugevusi ning lõpuks võitlesime Comité Directeur’i (AEGEE-Euroopa juhatuse) liikme Marco vastu, kes meid analüüsi käigus suunas. Jätkusuutlikkuse esimese osa juures arutasime taaskord, kas see on indiviidi, riigi või ettevõtete vastutusala. Workshop “järgmisest AEGEE võtlusest” nägi ette ideede väljatöötamist, mis võiks olla AEGEE järgmine suund või eesmärk, mille nimel võidelda ja mida saavutada. Marco esitas ka meie võiduidee Comité Directeur’ile. Päeva lõpetanud hipiteemalisel peol tekitas peomeeleolu Just Dance 2015 mäng, mis kõigile peale läks.

Kolmandal päeval rääkisime aktiivsest liikmeskonnast ning Euroopa tasandi töögruppidest. Samuti pidime gruppides välja mõtlema ühe töögrupi tegevusalaga seotud ürituse või aktsiooni, mille võidutöö esitati taaskord CD-le. Õhtu lõpetas traditsiooniline European Night, mille alguses saadeti meie endine NetCommie Mareike soojade soovidega oma teenitud puhkusele. Kuigi kumbki seda teha ei tahtnud, siis Eurotripi läbisid Mareike ja AEGEE-Passau president Roman (Eurotrip on European Nightidel toimuv õhtu osa, kus keegi ei tohi enne teiste riikide esindajate poolt välja pandud tooteid tarbida, kui keegi korraldajatest on kõikide riikide jooke ja sööke maitsnud. Õnneks on see traditsioon vaikselt unustusehõlma vajumas, sest erinevate alkoholide tarbimine segamini ei pruugi just hästi lõppeda).

Neljandal päeval pidin ma juba enne lõpusessioone rongile minema, et lennujaama jõuda ja tagasi kodu poole reisida. Tuli välja, et AEGEE-Delfti liikmel Jayme’l õnnestus isegi lipu varastamise traditsiooni edukalt jätkata – ta sai Passau maskoti, hirve, enda kätte ja viis selle Hollandisse.

Kuigi mul kooli tõttu ei olnud väga kaua aega pidudel olla, siis jäin ma üritusega siiski väga rahule. Ma usun, et see arendas mind inimesena üsna palju ja päris vinge tunne oli oma mugavustsoonist mitmel korral välja astuda. Jään kindlasti ootama oma uute tuttavatega kohtumist ka teistel üritustel Euroopas ning soovitan kõigil ühel ürituselgi ära käia!

 

NWM Kiev – I believe in U!

Tekst: Greta Puija

Network Meeting “I believe in U”, mis leidis aset 9.-12. novembril Kiievis, oli minu esimene Euroopa reis AEGEE kaudu. Valisin Kiievi, kuna see oli minu mugavustsoonist väljas ja tahtsin näha Euroopa idapoolsemat elu. Valik osutus läbini õigeks – Kiiev on väga ilus linn, inimesed on abivalmid ja sõbralikud, vahest küll veidi pealetükkivad, kuid sellega harjusin kiiresti ära.

Esimese päeva ajakava nägi ette osalejate registreerimist, linnatuuri, ice-breaking mänge, ürituse avamist ja õhtust nerd party‘t. Linnatuur oli pikk, kuid jalavaeva väärt, arhitektuur oli imetlemist väärt ja paar mängu, mida linna peal mängisime, olid samuti lõbusad. Soovin vaid, et ilm oleks ilusam olnud – terve päev oli suhteliselt udune. Linnatuuri jooksul saime kõik omavahel tutvuda. Lõpuks jõudsime välja AEGEE-Kievi kontorisse, kus rääkisime ootustest sellele üritusele ja toimus avamine, peale mida sööma kiirustasime (Ukraina söök oli samuti väga hea, ei pidanud kordagi pettuma ja sõin alati taldriku tühjaks). Õhtuse nerd party veetsime mingis baaris, kus oli lõbus, kuid olin üks esimesi, kes jalga lasi, kuna olin rampväsinud.

Järgmised kaks päeva nägid ette tihedat graafikut täis erinevaid workshop‘e ja koolitusi. Alguses tundus mulle, et jääme rängalt ajakavast maha, aga sellega oli ilmselt ka arvestatud ja me jõudsime enamike töötubadega siiski kenasti valmis. Teise päeva töötubadest olid meeldejäävaimad näiteks “How to sell AEGEE”, “How to deliver a training” ja “SU session”. Muuhulgas toimusid ka workshop’id nimega “Advocacy and me: what is in common”, “Visual identity of AEGEE”, “Future cooperation” ja “Branded activities: together is better”. Kokku toimus seitse töötuba, lõpuks olin uue info voolust omadega suhteliselt läbi, kuid õhtul ootas ees veel pub crawl, mis oli lõbusam kui ootasin – Ukraina pubid ja baarid meeldisid mulle nii sisustuse, meeleolu kui ka hindade poolest (läheksin kindlasti tagasi).

Ka uuel päeval ootas meid ees seitse töötuba, millest kaks jäid ajanappuse tõttu ära. Laupäevased töötoad meeldisid mulle rohkem, kuna siis oli rohkem kaasa rääkimist – eelneval päeval oli rohkem kuulamist. Rääkisime muuhulgas AEGEE tulevikust, pidasime kaks debatti, rääkisime võrdsetest õigustest, kuidas AEGEE-d oma CV-s ära kasutada ja kuidas mõjutab populism elusid meie kodumaal. Jäin päevaga ülimalt rahule. Õhtul toimus ka European night, mis oli emotsioone täis. Sellel üritusel oli eriti teravalt tunda AEGEE vaimu ja see õhtu oli tohutult lõbus.

Uus hommik algas sisse magamisega. Kõigi, ka organiseerijate sisse magamisega. Hommikune töötuba algas kella 10 asemel kell 13. Töötoas tegime AEGEE-le SWOT analüüsi. Soovin, et oleksin sellele rohkem keskendunud, kuid olin lahkumisärevust täis, sest pidin peaaegu kohe pärast arutelu lõppu lennujaama poole teele asuma. Kahju oli lahkuda, sest sealsed inimesed ja Kiiev pugesid selle lühikese ajaga südamesse.

Üritusel oli osalejaid Venemaalt, Ukrainast, Poolast, Inglismaalt, Saksamaalt, Hispaaniast, Rumeeniast ja Eestist.

SUPS Tartu – full of surprises!

From 16th to 19th of February AEGEE-Tartu had an incredible opportunity to organize Summer University Project School in our lovely hometown. Andrea, the president of AEGEE-Tartu, was happy to share her impressions with us:

16 aegeeans from all over the Europe came to Estonia to get know-how for organizing a Summer University. Through rainy days, intense workshops and long parties, we all – participants, trainers and organizers – shared our experiences, developed and felt the amazing AEGEE spirit float among us.

The aim of the training was to cover topics starting from participant’s management and public speaking to promoting the event and fundraising. And it wasn’t only about the knowledge – real practical skills were delivered to the enthusiastic future organizers. This would have been impossible without our trainers Mayri Tiido, Gerardo Garcia Diaz and Ralitsa Mihhailova – from the character building exercises to case studies about (seriously) everything supported with masterpieces on flip-charts and cute energizers they kept all participants on their toes.

IMG_3740  IMG_3733  IMG_3742

Every day we started at 9 am with the workshops and went on until 7-8 pm planning our own events, learning about managing conflicts and how to use time wisely. The evenings were spent having fun at the sauna night, discovering Tartu during the pub crawl and sharing cultures at the European Night. Although some parties got wild, we managed to pull ourselves together for the next day to take in all the information and knowledge (and an extra large cup of coffee).

Tartuunians purpose in the event was to organize the accommodation, rooms for trainings, all the meals and needed materials plus social part of SUPS. For me it was the first time to be a main organizer to an international event and boy, I got to learn a proper way to organize an event. It sometimes seemed that I even didn’t know what I need to do to bring the event to life. Fortunately, I had experienced people around me. The most important thing that I knew already from the start but what got even clearer was that the key to success is the team you have with you. I want to thank the whole team of 7 people – Hanna, Margus, Valter, Katrina, Kätlin, Mihkel, Merilin – for making it real, always helping out, always being there. The second thing I learned was that AEGEE-Tartu has a privilege to have Mayri and Gerardo in a reachable distance as they are truly inspiring trainers and awesome people! In addition, all the participants were amazingly driven and cool.

Even though the all concept was thought through, the unexpected was bound to happen. There was a visit to the hospital, some things got stolen (but also found!) and we had our little errors due to communication, but it all worked out eventually. I really appreciate the calmness we operated with – again thanks to my team, trainers and participants for trusting us. It meant the world to me.

All in all, the event was (in my modest opinion) a success! I would love to do something like this again here in Tartu and hope that even more people are able to be a part of it.

HRTC – Unleash Unknown Talents! in AEGEE-Passau

By: Maria Olmann

 

From 12th to 15th January I was lucky enough to be a participant of a regional training course on human resources delivered by two trainers, Andrea Schmelz and Svenja van der Tol, from AEGEE Human Resources Commitee (HRC).

This was my first european event in AEGEE and also my first time travelling all alone, so naturally I was really nervous and excited about the whole thing. It took two planes, a bus and a train to get to Passau, which is a lovely city in Germany that shares a boarder with Austria. I made the mistake of thinking „Oh, my plane leaves at 5 in the morning, so I’ll just save on cab money and take the last bus to the airport and hang out there for .. 5 hours.“ I came to quickly regret that decision as pulling all-nighters and feeling completely ok the next day is clearly a thing in the past for me. My „hangout time“ and whole journey was full of barely 20-minute nap-teases which only made me even sleepier.

When I arrived as one of the first people, I strongly considered skipping the city tour for early birds for a good 3-hour nap, which thankfully I didn’t, because the tour was amazing (and holy god how slippery, after the rain froze!) I got plenty of beautiful pictures of the city and saw the famous place where the three rivers Danube, Inn and Ilz become one.

 

16936300_1453042364726344_95952218_o            17015447_1453042371393010_447256879_o

16936298_1453042891392958_1864923992_o

 

The organizers greeted us with colorful muffins and really cute welcome bags full of useful stuff. We had Bavarian themed dinner which was delicious even for a vegetarian-ish person like me and the amazing cooking continued throughout the event. We then played some get-to-know games and visited a student pub.

The next day started off with intense and really inspiring HR trainings, we had a lot of discussions in a big group but were also divided into working groups for case studies. Each working group was given a fictional AEGEE antenna with some HR trouble and we tried to help them with our new HR knowledge after each session. My AEGEE-Kartoffelpuffer team was really thorough with great teamwork and many different ideas, I really enjoyed working on the case studies with my group.

Second night we had European Night and read the gossip box which was already kinda full, as one participant pretty much adopted it and was encouraging everyone to contribute to it. So my first European Night rocked, we had impromptu snow fights in the middle of it and everyone was awesome.

After a long day of trainings by the best trainers and an interesting guest speaker from a successful start-up, we had a 2000’s themed party together with Erasmus students. Needless to say it was amazing dancing with these lovely participants and organizers, many of who took the time to look stunning in their themed outfits. The next day I had to leave earlier than the programme ended, but I received so many nice letters, goodbyes and plans to meet again, I was ecstatic, motivated and deeply sad to leave at the same time. Passau, you were truly so much more than expected ❤.

 

16930832_1453042398059674_1163538597_o 16933917_1453042291393018_781858424_n                                 16976920_1453041708059743_2000028189_n                           16990796_1453042328059681_1754669749_o 16990691_1453042401393007_154208742_o 16990534_1453044121392835_630309367_o                                                                                                 17015443_1453042324726348_1236327719_o

10 tips on cheap travelling

On October 12th Maret spoke about how to travel cheap. Here are some useful tips you should pay attention to:

 

1. To buy plane tickets, try different websites. The most popular ones are Momondo and Skyscanner, but you can also buy a license (10€/3months) to Azuon. Quite similar to the previous one is Kiwi.com which is for free, but has less opportunities. Even when you have found a good offer, definitely check if the airline company offers cheaper tickets on their website.

2. Always check if there are any extra fees aka if you want to pay more for insurance, baggage or seating (especially when using cheaper flights).

3. BEFORE buying plane tickets, search out all the other opportunities of transportation and their prices, because plane tickets in your destination country could be much cheaper than bus/train tickets. To find transportation in different countries, try https://www.rome2rio.com/. It shows how to get from point A to point B. Although, it doesn’t pay off in terms of longer distances, it is still an excellent way to find and compare different means of land transportation. ALWAYS check where and what time buses/trains etc leave. Hoping you will somehow manage to catch a bus, for instance, you can end up in a taxi paying an expensive bill.

4. FLIXBUS is a smart way of travelling in Europe by bus. You can see where the cheap buses go from https://www.flixbus.com/bus-routes#/map. Sometimes it is more reasonable to fly to your destination and then take a bus.

5. Night buses save your money. During the bus ride, you can sleep and you don’t have to pay for accommodation.

6. SleepingInAirports is a good website for getting information about opportunities of spending a night at an airport. Look at their tips: http://www.sleepinginairports.net/tips.htm.

7. Collect special offers to your e-mail. When it’s time for travelling, you will have a stack of good offers on hand. It is mostly useful with AirBaltic, LuxExpress and Ecolines.

8. Get your priorities straight! If you really want to travel, you can spare enough money for travelling by changing your everyday activities and habits. For example, you don’t have to eat out as much, you can cook your own meals.

9. If you travel more than once a year, it is useful to get a travel insurance for the whole year.

10. Last, but not least: when travelling with a hand luggage, it is useful to buy Vana Tallinn from the airport. It does not work if you are changing flights in between and want to get on the next plane with the same drink. You can alternatively buy 0,1l drinks, so with the other liquids in your baggage it would fit in 1l bag.

 

THE MAIN RULE OF CHEAP TRAVELLING: If you want to find the best deals and avoid unpredictable costs during your trip, spare some time for thorough groundwork!