Tekst: Karin Kanamäe

Detsembri alguses käis meie liige Sonja Suuder A-Manchesteri, A-Londoni ja A-Sheffieldi ühiselt korraldatud konverentsil nimega “Brexit – What next?”. Sellega seoses tegime temaga ka intervjuu.

Kas see oli su esimene kogemus üksi välismaale reisida, kuidas oli?

Ausalt öeldes ei olnud selle peale nii mõelnud, aga oli jah. Eks sellel on oma plussid ja miinused. Hea on näiteks see, et ei pea arvestama kellegi teisega ja ei tule seda vaidlust, kuhu sööma minna ja saad ainult enda peale mõelda. Negatiivsest küljest võiks öelda, et muidu on alati ikka keegi, kes teab, kuhu minna ja mida teha. Seekord pidin ise kõik enne välja otsima.

Kuidas oled rahul ürituse korraldusliku poolega (vaba aeg, ettekannete sisu)?

Kuna see oli mu esimene rahvusvaheline AEGEE üritus, siis ei ole mul seda millegagi võrrelda. Ma olin kuulnud hirmujutte sellistel üritustel pakutava toidu ja magamisvõimaluste kohta, aga meie saime küll väga korraliku home-made briti toitu ja suure aja üritusest isegi voodites magada. Vaba aega ei olnud peaaegu üldse, aga kõik päevad olid täidetud väga huvitavate tegevustega ja igav ei olnud küll kordagi.

Kui palju sa varem Brexitist teadsid?

Eks ma nii palju teadsin, kui palju sellest Eestis räägitud on. Kuna Eestit see otseselt ei mõjuta, siis ei ole see siin nii aktuaalne ja kriitiline päevaküsimus olnud. Siinkohal võiks muidugi ka seda küsida, kui palju Suurbritannia ise Brexitist teab.

Mida toob Brexit kaasa Euroopale ja mida Suurbritanniale?

Aus vastus on see, et ei tea. Kõik oleneb sellest, millisele kokkuleppele Suurbritannia ja Euroopa jõuavad. Minu arvates oleks neile endale kõige parem jääda ühtsele turule ja teha n.ö soft borders, et ei peaks kohutavalt palju uusi ja mahukaid lepinguid ülejäänud Euroopaga tegema, mis võib aastaid aega võtta. Brexitist võivad võita aga teised suuremad Euroopa riigid, sest tänu sellele kolivad mõned rikkad rahvusvahelised firmad Suurbritanniast välja.

Kui palju tekitab see Euroopa elanikes ebakindlust?

Kõige ebakindlamad on muidugi noored, kes õpivad Suurbritannias või plaanivad seda teha. See teeb olukorra palju raskemaks ja ka Erasmuse toetus on suure küsimärgi all. Ka paljud kohalikud firmad kaotavad EL-i toetuse, millele referendumile vastates ei mõeldud. Pigem võeti Brexitit kui patriootlikku liigutust, mille tegelikele tagajärgedele ei osutatud väga tähelepanu.

Tekst: Karin Kanamäe

30.11 – 03.12 toimus Saksamaal Passaus Network Meeting „Into the Wild“, mille teemaks oli jätkusuutlikkus. See oli minu esimene rahvusvaheline üritus AEGEEs ning kindlasti ei jää see ka viimaseks. Samuti reisisin esimest korda täiesti üksi, mis oli väga arendav ja huvitav uus kogemus.

Sinna jõudmiseks tuli mul sõita kaks lennuotsa, üks kord bussiga ning üks kord rongiga. Kuna mul ei olnud võimalik Tartust bussiga otse õigeks ajaks lennuki peale minna, sest lennuk väljus juba 5.50 hommikul, siis sõitsin eelmisel õhtul lennujaama, et veeta öö seal. Juba see oli omaette huvitav kogemus, sest sinna jõudes vaatasid turvatöötajad mind väga üllatunud näoga ja pidid lausa helistama kellelegi, et küsida, kas ma tohin üldse turvatsooni sisse minna nii vara. Õnneks anti mulle nõusoleks siseneda ning sain veeta öö inimtühjas lennujaamas telekat vaadates, sokkides ringi jalutades ning oma katkendilkku und magada püüdes. Pärast teist lennureisi, bussi- ning rongisõitu jõudsin lõpuks armsasse ülikoolilinna Passausse, veetsin natuke aega poodides käies ning arvestatava aja võttis ka kõikide arvukate Passau Ülikooli hoonete seast ja seest AEGEE-Passau kontori otsimine, kus varasemaid saabujaid oodati.

Esimesel päeval korraldati meile paaritunnine linnatuur, kus näidati jõgede Inn ja Doonau ühinemiskohta (üks neist on sinine ja teine roheline), vanalinna, jõuluturgu ja selle ees asetsevat ilusat katedraali. Kahjuks sai mu telefon poole linnatuuri ajal tühjaks ning ma ei saanud ilusamatest kohtadest pilte teha. Samal päeval toimus ka debatt teemal „Sustainability should be an individual responsibility rather than a collective one” ning võitjateks oli AEGEE-Delfti ja AEGEE-Groningeni tiim, kes väitsid väitele vastu, ehk siis nende arvates on jätkusuutlikkuse vastutus kollektiivne, mitte individuaalne. Kella 11 ajal viidi meid maamajja Passau lähedal, mis oli väga sobiv selliste ürituste korraldamiseks. Nende valmistatud toit oli ka väga hea, ainukeseks miinuseks võib välja tuua selle, et maja oli äärmiselt külm. Õnneks ei paistnud, et keegi selle tõttu haigestunud oleks.

Teisel päeval oli programmis SWOT analüüs, jätkusuutlikkuse programmi esimene osa, AEGEE järgmine “võitlus” ning päeva lõpetas hipiteemaline pidu. SWOT oli väga mänguliselt üles ehitatud – pidime mõtlema omale karakteri nime, kuningriigi (enda AEGEE-local), oma kuningriigi suurima tugevuse ja nõrkuse. Seejärel arutasime teineteise probleeme ja tugevusi ning lõpuks võitlesime Comité Directeur’i (AEGEE-Euroopa juhatuse) liikme Marco vastu, kes meid analüüsi käigus suunas. Jätkusuutlikkuse esimese osa juures arutasime taaskord, kas see on indiviidi, riigi või ettevõtete vastutusala. Workshop “järgmisest AEGEE võtlusest” nägi ette ideede väljatöötamist, mis võiks olla AEGEE järgmine suund või eesmärk, mille nimel võidelda ja mida saavutada. Marco esitas ka meie võiduidee Comité Directeur’ile. Päeva lõpetanud hipiteemalisel peol tekitas peomeeleolu Just Dance 2015 mäng, mis kõigile peale läks.

Kolmandal päeval rääkisime aktiivsest liikmeskonnast ning Euroopa tasandi töögruppidest. Samuti pidime gruppides välja mõtlema ühe töögrupi tegevusalaga seotud ürituse või aktsiooni, mille võidutöö esitati taaskord CD-le. Õhtu lõpetas traditsiooniline European Night, mille alguses saadeti meie endine NetCommie Mareike soojade soovidega oma teenitud puhkusele. Kuigi kumbki seda teha ei tahtnud, siis Eurotripi läbisid Mareike ja AEGEE-Passau president Roman (Eurotrip on European Nightidel toimuv õhtu osa, kus keegi ei tohi enne teiste riikide esindajate poolt välja pandud tooteid tarbida, kui keegi korraldajatest on kõikide riikide jooke ja sööke maitsnud. Õnneks on see traditsioon vaikselt unustusehõlma vajumas, sest erinevate alkoholide tarbimine segamini ei pruugi just hästi lõppeda).

Neljandal päeval pidin ma juba enne lõpusessioone rongile minema, et lennujaama jõuda ja tagasi kodu poole reisida. Tuli välja, et AEGEE-Delfti liikmel Jayme’l õnnestus isegi lipu varastamise traditsiooni edukalt jätkata – ta sai Passau maskoti, hirve, enda kätte ja viis selle Hollandisse.

Kuigi mul kooli tõttu ei olnud väga kaua aega pidudel olla, siis jäin ma üritusega siiski väga rahule. Ma usun, et see arendas mind inimesena üsna palju ja päris vinge tunne oli oma mugavustsoonist mitmel korral välja astuda. Jään kindlasti ootama oma uute tuttavatega kohtumist ka teistel üritustel Euroopas ning soovitan kõigil ühel ürituselgi ära käia!

Tekst: Greta Puija

Network Meeting “I believe in U”, mis leidis aset 9.-12. novembril Kiievis, oli minu esimene Euroopa reis AEGEE kaudu. Valisin Kiievi, kuna see oli minu mugavustsoonist väljas ja tahtsin näha Euroopa idapoolsemat elu. Valik osutus läbini õigeks – Kiiev on väga ilus linn, inimesed on abivalmid ja sõbralikud, vahest küll veidi pealetükkivad, kuid sellega harjusin kiiresti ära.

Esimese päeva ajakava nägi ette osalejate registreerimist, linnatuuri, ice-breaking mänge, ürituse avamist ja õhtust nerd party‘t. Linnatuur oli pikk, kuid jalavaeva väärt, arhitektuur oli imetlemist väärt ja paar mängu, mida linna peal mängisime, olid samuti lõbusad. Soovin vaid, et ilm oleks ilusam olnud – terve päev oli suhteliselt udune. Linnatuuri jooksul saime kõik omavahel tutvuda. Lõpuks jõudsime välja AEGEE-Kievi kontorisse, kus rääkisime ootustest sellele üritusele ja toimus avamine, peale mida sööma kiirustasime (Ukraina söök oli samuti väga hea, ei pidanud kordagi pettuma ja sõin alati taldriku tühjaks). Õhtuse nerd party veetsime mingis baaris, kus oli lõbus, kuid olin üks esimesi, kes jalga lasi, kuna olin rampväsinud.

Järgmised kaks päeva nägid ette tihedat graafikut täis erinevaid workshop‘e ja koolitusi. Alguses tundus mulle, et jääme rängalt ajakavast maha, aga sellega oli ilmselt ka arvestatud ja me jõudsime enamike töötubadega siiski kenasti valmis. Teise päeva töötubadest olid meeldejäävaimad näiteks “How to sell AEGEE”, “How to deliver a training” ja “SU session”. Muuhulgas toimusid ka workshop’id nimega “Advocacy and me: what is in common”, “Visual identity of AEGEE”, “Future cooperation” ja “Branded activities: together is better”. Kokku toimus seitse töötuba, lõpuks olin uue info voolust omadega suhteliselt läbi, kuid õhtul ootas ees veel pub crawl, mis oli lõbusam kui ootasin – Ukraina pubid ja baarid meeldisid mulle nii sisustuse, meeleolu kui ka hindade poolest (läheksin kindlasti tagasi).

Ka uuel päeval ootas meid ees seitse töötuba, millest kaks jäid ajanappuse tõttu ära. Laupäevased töötoad meeldisid mulle rohkem, kuna siis oli rohkem kaasa rääkimist – eelneval päeval oli rohkem kuulamist. Rääkisime muuhulgas AEGEE tulevikust, pidasime kaks debatti, rääkisime võrdsetest õigustest, kuidas AEGEE-d oma CV-s ära kasutada ja kuidas mõjutab populism elusid meie kodumaal. Jäin päevaga ülimalt rahule. Õhtul toimus ka European night, mis oli emotsioone täis. Sellel üritusel oli eriti teravalt tunda AEGEE vaimu ja see õhtu oli tohutult lõbus.

Uus hommik algas sisse magamisega. Kõigi, ka organiseerijate sisse magamisega. Hommikune töötuba algas kella 10 asemel kell 13. Töötoas tegime AEGEE-le SWOT analüüsi. Soovin, et oleksin sellele rohkem keskendunud, kuid olin lahkumisärevust täis, sest pidin peaaegu kohe pärast arutelu lõppu lennujaama poole teele asuma. Kahju oli lahkuda, sest sealsed inimesed ja Kiiev pugesid selle lühikese ajaga südamesse.

Üritusel oli osalejaid Venemaalt, Ukrainast, Poolast, Inglismaalt, Saksamaalt, Hispaaniast, Rumeeniast ja Eestist.

Laupäev

Jõudsin LTC algusele natuke hiljem. Teised olid juba end sisse elanud ning mina kui uus liige tundsin alguses end pisut kohmetult. Sellel hetkel kui ma koolitusele saabusin oli liikmete ülesandeks AEGEE ajatelje kronoloogilisse järjestusse paigutamine. Kõik tundus ülimalt segane. Poleks arvanudki, et AEGEE on olnud nii paljude tudengiürituste algataja.
Peale AEGEE ajalooga tutvumist vaatasime AEGEE ametlikku skeemi. Okei, see oli kõige segasem ning raskesti mõistetavam osa terve koolituse jooksul. Tegime gruppides AEGEE struktuuri ning lõpuks sain enam-vähem aru kuidas AEGEE toimib. Peale keeruliste süsteemidega tutvumist olid kõigi energiavarud juba nullis ning seejärel suundusime lõunale Pahadesse Poistesse.

Pärast lõunat jätkus koolitus pisut rahulikumas meeleolus. Nimelt arutlesime AEGEE temaatika ning väärtuste üle. Võrdlesime AEGEE ja enda isiklikke väärtusi ning samastasime neid. Tegelikult on AEGEE väärtused väga sarnased inimesega, kes soovib siia maailma oma panuse anda.
Samuti arutlesime võimaluste üle, mida AEGEE võiks laiendada või muuta. Meie grupp leidis, et tööandjad võiksid noorteorganisatsioonidega tihedamalt koostööd teha. Tudengitel on sellisel juhul võimalik kergemini praktikatel ning tööpõlluga üldisemas plaanis tutvuda.
Seejärel algas ürituste korraldamise ning projekti kirjutamise osa. Kõigepealt rääkisid koolituse läbiviijad vajalikest punktidest, mis on ürituse korraldamisel eriti olulised. See jagunes nelja kronoloogilisse gruppi ning igas osas olid täitmist nõudvad punktid.
Pärast sisulist ülevaadet hakkasime ise projekti kirjutama. Meie mõtlesime, et korraldame Eneli juures saunaõhtu. Kirjutasime ürituse plaani üles ning pärast tutvustasime üksteisele oma projekte. Sattusime küsimuste rahe alla ning mõistsime, et meil on tegelikult päris palju puudujääke. Näiteks saatsime inimesed bussiga Raadile, aga tagasituleku peale me üldse ei mõelnud. Samas meie grupi korraldatud üritus viidi ainukesena läbi. Haha.

Varem projekti kirjutamise või ürituse peale mõeldes on see väga keeruline tundunud. Kuidas kõike nii korraldada, et see ka töötaks? Ilmselt tulebki haarata paber ja pliiats ning ideed paberile seada.
Koolituse esimene päev lõpetati viktoriiniga, mille käigus pidi internetist otsima praktilist teavet AEGEE struktuuri, sümboolika jms kohta.
Õhtu lõppes meeleoluka koosviibimisega lokaalis Säde.

Pühapäev

Uus päev algas uue energiaga. Jää sulamine andis tunda nii olemises kui ka osalejate julguses oma arvamust avaldada.

Esimese teemana käsitlesime meeskonnatööd. Selleks pidime esmalt ruumisolevate toolide üle võitlema. Kuigi olukord muutus vahepeal juba võrdlemisi pingeliseks, jätkasime teema käsitlemist sõbralikult erinevaid graafikuid uurides. Määratlesime enda tavapärast käitumist konflikti olukordades, kirjeldasime unistuste meeskonda ning uurisime Tuckmani meeskonnatöömudelit.
Seejärel tutvusime võimalustega, mis AEGEEs olemine pakub. Tutvustati erinevat liiki koolitusi ja üritusi, mis on rohkem „just for fun“. Nimekiri oli pikk ja mitmekesine. Sain teadmise, et võimalusi jagub küll ja veel. Tuleb lihtsalt ise aktiivne olla ja neist kinni haarata!

Pisut lühema koolituspäeva lõpetasime (kes vähem, kes rohkem) kunstipäraselt enda tuleviku sihte seades. Pidime joonistama enda tulevast teekonda AEGEES. Suurelt unistamine oli kohustuslik! Hiljem üksteise joonistusi vaadates oli märgata, et see tore harjutus sidus meie tulevikuplaane veelgi enam AEGEEga ning muutis võimalikuks ideid, mis seni tundusid kauged.
Sellises motiveeritud õhkkonnas tõmbasimegi otsad kokku. Tänasime oma suurepäraseid koolitajaid Mayrit ja Hannat ning läksime hetkeks omateed. Et siis uue hooga järgmistel AEGEE koosviibimistel kohtuda.

PS! Au ja kiitus ka Joosepile, kes selle vahva koolituse korraldas!

Autorid: Diana ja Maret