persona story

Board positions unveiled: a journey full of new discoveries, exciting tasks and lots of fun

 in persona story

Board positions unveiled: a journey full of new discoveries, exciting tasks and lots of fun

At first glance, the title of ‘board member’ might seem a bit intimidating, like stepping into a vast, uncharted forest. But, once you take that leap, you find yourself in an enchanting realm brimming with wonders. From tackling new exhilarating tasks to finding friends for life, a year on the board can be a life-changing experience. To give you a glimpse into it all, we offer you a little overview of the tasks that each position needs to perform and reveal some of the most delightful moments a board year can bring.

President (Mattias)

What are the main tasks of your position and which of these would you consider most exciting to you?

My current main tasks involve spearheading the board and making sure all the board members have a good time and are motivated with their work. I also am the outside representative of the organisation and make sure everyone knows we have good vibes.

The most exciting part of my work is that I get to see other boardies and members become the fullest version of themselves and to do cool stuff for cool people. And I think that’s cool.

What’s your favourite memory of the board year?

My current favourite memories are the chill nights we have had with the board, it’s just so chill and fun to see how close we have become in the semester that we’ve been working together.

If your board position was a superhero, who would it be and why?

If the president were a superhero, I think I would be Energy Pal because I have so much left over energy to give people hehe.

Secretary (Carmen)

What are the main tasks of your position and which of these would you consider most exciting to you?

My tasks as a secretary include, among others, contacting new members, taking minutes during meetings, writing a monthly newsletter, and keeping our members updated about various exciting offers. Although all of these have a fascination of their own, it’s crafting our newsletter that sets my spirit alight as it allows me to unleash my creativity. I especially enjoy collecting answers for our “Question of the Month” section that I include in every newsletter as each time it’s like opening a treasure chest with so many exciting answers that reveal our members’ personalities and preferences. 

What’s your favourite memory of the board year?

It’s difficult to highlight only one but I would say our most recent Strategy Days in Viljandi were something that I’ll hold dear to my heart for a very long time. A combination of fun and work, it was a perfect weekend trip with people who already feel like family. It’s amazing to see how close we as board members have become – it feels as if you could go to the end of the world with them. 

If your board position was a fictional character, who would it be and why?

One of the candidates would definitely be Anne of Green Gables with her imaginative power and talent for words coupled with a communicative and reflective spirit. However, the true beauty of this position lies in its versatility which means that a wide array of personalities with their unique skills would excel in the role of a secretary, each bringing something truly special to it. 

Treasurer and FR team leader (Saskia)

What are the main tasks of your position and which of these would you consider most exciting to you?

📨 Sending membership fee emails 

📈 Book-keeping 

✏️ Budgeting

💸 Fundraising

For me the most exciting part is Fundraising because it gives the whole organisation the opportunity to make even bigger events, cooler merch and exciting trainings with more funding.

What’s your favourite memory of the board year?

It’s hard to choose, every meeting has been fun and cosy. If I have to choose, then my favourite memory would be team training where we brainstormed all the possible ways to f#ck everything up in AEGEE, it was a LOT of fun ideas.

If your board position was a type of cake or pastry, what would it be and why?

It would be a meringue roll, because it’s quite easy to make once you know the tips and tricks and also if you eat it you can have a piece from another cake as well – you will have time to enjoy AEGEE life and do other things as well.

 

Events team leader (Kadi)

What are the main tasks of your position and which of these would you consider most exciting to you?

My primary task as event coordinator is overseeing our weekly events. That involves coming up with event ideas and planning them through with my lovely team. I really enjoy the collaborative brainstorming sessions during our Mondaily meetings, where we come up with new event concepts and activities. It’s really cool seeing each person opening up and sharing their imaginative and novel ideas that grow into events for our members. I also think I like it so much because a lot of it is just being silly, goofing around, and having a laugh with my team.

What’s your favourite memory of the board year?

Oof, a tough question. I just won’t be able to pick only one. I adore all the fun times with our board, getting to know each other’s distinct personalities and the connections we’ve grown over the year. But event-wise there are two that stand out to me. First, Halloween holds a special place in my heart, especially as it was the final big event in our beloved previous office and quite in the beginning of my term. The decorations, the activities – everything about it was just perfect. And the second is the bog hike. How could I possibly forget our cosy, laughter, and snow-filled weekend outdoors?

If your board position was a garden plan, what would it be like and why?

A wild, vibrant and diverse flower garden, that every position filler gives their unique touch to. The position similar to a garden is always ever-changing, different ideas and events always around the corner. There are some flowerbeds – guidelines and set events – but overall it’s a very creative, colourful and fun position.

 

PR team leader (Johanna)

434016831_396745806322123_5528524559846569920_n

What are the main tasks of your position and which of these would you consider most exciting to you?

The PR position’s main task is to take responsibility that AEGEE-Tartu is seen outside so that others will get to know who we are and what we are doing. With my team we prepare social media content, make merch and try to find opportunities to represent our organisation. My personal favourite is making merch because you see the results after that.

What’s your favourite memory of the board year?

There have been many good memories but one of my favourites was board chill where we just talked about everything except AEGEE. It was refreshing.🙂

If your board position was a genre of music, what would it be and why?

My first thought was 2010s pop music. It is kinda happy and energetic. But also familiar and that’s why also safe.

 

IT responsible (Helena)

IMG_20240320_192441

What are the main tasks of your position and which of these would you consider most exciting to you?

Main tasks of my position are: management of AEGEE-Tartu’s website, uploading blog posts and helping with various technical questions that board members might have. However, what truly ignites my passion is the opportunity to embark on the creative journey of designing and restructuring our website. This aspect allows me to bring my visions to life and enhance the digital presence of our organisation.

What’s your favourite memory of the board year?

I love board chills! Nothing quite compares to the blissful camaraderie experienced during our board chills:) These are the times when we come together, sharing quality moments either cooking, playing board games or watching Shrek (100th time).

If your board position was a famous painting, what would it be and why?

“The scream” by Edvard Munch. This iconic painting encapsulates the agony of confronting minor setbacks or problems that usually have a fairly easy and logical solution.

 

HR team leader (Liisa)

What are the main tasks of your position and which of these would you consider most exciting to you?

The HR manager conducts recruitment interviews, organises the main recruitment periods in autumn and spring in collaboration with the rest of the board, coordinates the mentoring system, is in general the first contact person to new members. Besides that they lead the HR team; keep track of members’ well-being and motivation by celebrating birthdays, congratulating members of the month, conducting feedback collecting etc. The HR manager generally also organises The Local Training Course for new members. To me personally the most exciting were the interviews because you get to meet and know so many different people! It is very rewarding to offer new members the knowledge, explanations and support they need to enter the magical world of AEGEE!

What’s your favourite memory of the board year?

My board year from 2022/23 was full of awesome moments! I think the most I enjoyed our board’s strategy days when we came together for a weekend to plan the broader goals of AEGEE-Tartu but also to bond and have fun together. Amazing laughter was shared then plus cooking pancakes together for breakfast!

If your board position was a mythological creature, who would it be and why?

The HR manager would be a fairy whose busy wings lead them to all who are in need of a friend, guide or listener. Such as a fairy, the HR manager also makes little magic come true!

 

Hugo the Hedgehog: The Story of Our Mascot

 in persona story

In December 2018, we welcomed a new dearly beloved member into our family – a hedgehog named Hugo who became the face of AEGEE-Tartu, representing the values and inherent characteristics of its members. Just like many other AEGEEans, Hugo is adventurous and open-minded, always ready to hop on a train to discover new places and spark an interesting conversation. Although he may at first sight appear a bit quiet and reserved, a closer examination reveals deep wisdom and courage coupled with an industrious yet gentle and fun-loving nature. Having been in the service of AEGEE-Tartu for a number of years already, our mascot has acquired a wealth of experience which aids him in guiding and helping the members of the organisation.

To provide a more personal insight into Hugo’s experience, we asked him to narrate the intriguing story of his AEGEE journey in his own words which he recounts as follows:

“I was born in late June, exactly on Midsummer’s Eve, the magical time of the Northern year when the sun never sets and the air abounds in mystery. Together with my siblings, I spent the first months playing games and exploring the forest. Our undeniable favourite was treasure hunting: we would hide small treasures in the forest which the other three siblings would need to find. In this manner, a whole year passed by until it was again Midsummer’s Eve, our birthday. Since it’s such a mysterious day known for many traditions and legends, we were gifted a book that listed the most important of these, including a story about a special fern blossom which is present only at that night. According to the legend, a creature who finds it becomes instantly rich, acquires a number of skills and masters secret languages. Although my mother said it was only a legend as no one had ever found it, a spark of curiosity had already been lit inside of me. Driven by my natural love of adventure and treasure hunting, I was determined that, take what it may, I will find that mysterious blossom.

“So it was that I embarked on a long journey that led me through the rich greenery of forests and fields but all in vain – I couldn’t find the treasure I was looking for. I was in despair and almost accepting my sad fate until I met an enigmatic being that introduced itself as the Spirit of Tartu. Its wonderful presence beguiled me and I followed its lead. Days filled with heavy walking and changing scenery were crowned with the arrival to our destination – a city named Tartu, the Spirit’s dwelling place. I had never been this far from home, much less in a place swarming with so many people. Having spent most of my life in the deepest depths of a forest, my contact with humans was fairly limited and I was a bit anxious at first. But as it later turned out, my fears were truly unfounded. 

 

“As I followed the steps of the Spirit, who guided me through the city, I eventually discovered myself at the doorstep of a pastel pink building adorned with sky-coloured windows. While observing it with curiosity, an inexplicable feeling of deep connection at heart, I suddenly saw someone standing beside me. He asked me kindly who I was and invited me inside the house where he was just about to go to an event he helped to organise along with other members of a student organisation called AEGEE-Tartu. I had never heard of something of the sort before but I was surely intrigued at once. As I entered the house together with my new friend, he introduced me to the other members of this organisation, all of whom were so lovely and kind. Talking late into the night, we discovered how many things we had in common, and I instantly felt at home. 

 

“From that moment onwards, I became a regular visitor at the events and even some meetings. The life there fascinated me and I longed to be a part of it. One day, I was told that the position of the organisation’s mascot was vacant since the previous one, a squirrel named Säde, had resigned. I felt that this was exactly the opportunity I had been looking for and decided to apply for the position. At first, I was really nervous while delivering my speech after some other candidates at the local Agora, a general meeting for making important organisation-related decisions. To my great relief and happiness, however, I was chosen as the next mascot of AEGEE-Tartu, an occasion to which I always look back with enormous gratitude and joy. From that moment on, although the forest life always retains a special place in my heart, my life of true adventures began.

 

“Throughout the years, I’ve had the wonderful opportunity to visit many incredible countries, such as the Netherlands, Poland, and Italy, and meet uncountable people with hearts of gold. Although these events are full of so much fun, it’s important for me to be extremely careful as I always run the risk of being kidnapped by other antennas. While I’m always treated most kindly at these instances, I eventually start feeling homesick and fortunately am returned to my own local antenna to take part in our events and meetings. I’m incredibly delighted that I have this opportunity to represent and be a member of such a lovely community, full of wonderful people who fill my heart with warm joy whenever I see them. All of this has made me realise I finally found my fern blossom after all – but instead of residing in a plant, it hid itself in this special community.

Karini kogemus AEGEEs: pooleteise aastaga introverdist ekstraverdiks

 in persona story

AEGEE-Tartlaste kogemustepagas sisaldab endas põnevaid lugusid välisüritustest, sõprade leidmisest, Tartus muutuse loomisest ja paljust muust. Võtame blogis ette teekonna koos kogenud liikmetega, et need lood talletada. Esimesena paneb oma mõtted AEGEEst kirja meie sekretär ja õige pea Europe on Tracki meeskonnaga ringreisile suunduv Karin Kanamäe.

Tere! Minu nimi on Karin, olen 20-aastane, tulen Tartust, õpin inglise keelt ja rahvusvahelisi suhteid. Huvitavaid fakte enda kohta? Hmm… Minu hingeloom on karupoeg Puhh ja elasin ühikas, mida rahvasuus kutsutakse Mordoriks. Umbes nii läheb enda tutvustamine üritustel või enne üritusi Facebooki gruppides. Kusjuures, Mordori fakt on välismaalaste seas väga kirgiküttev, kuigi mind ennast jätavad J. R. R.Tolkieni jutustused kahjuks üsna külmaks.

Kui ma umbes poolteist aastat tagasi Tartusse kolisin, et targaks saada, siis oli mul kohe kindel siht silme ees – soovin liituda mõne rahvusvahelise organisatsiooniga. Mul ei olnud täpset eesmärki, mida AEGEEst saada tahan, kuid olles olnud liige kogu oma Tartus elamise aja (miinus paar nädalat), võin öelda, et olen siit saanud rohkem, kui ma kunagi ennustada oskasin.

Reisipisik AEGEEst

Reisimise aspekt tõmbas mind liitumisel vist kõige enam ning seda võimalust olen ma oma lühikese liikmelisuse aja jooksul ohtralt kasutanud – olen kahel korral jõudnud Saksamaale ja Belgiasse, korra Hollandisse ja Türki. Seiklustel ei näi lõppu tulevat. Kohe-kohe suundume ühisele reisile Maltale 8-liikmelise seltskonnaga Tartust ja pea 15-liikmelisega Eindhovenist. Pärast seda jätkan Europe on Track 6 projekti raames pooleteise kuu pikkust rännakut Istanbulis, Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ning kõige lõpuks jõuame Brüsselisse välja. Reisipisik on minus nüüdseks niivõrd juurdunud, et seda välja ravida on ilmselt võimatu. AEGEEga reisimise puhul meeldibki mulle kõige rohkem see, et mitte kunagi ei ole tegu pelgalt tavalise turismireisi ja tuntumate maamärkide pildistamisega. Uued tutvused ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni teadmiste praktiseerimine lihtsamates ja keerulisemates olukordades on garanteeritud!

Oma esimesel üritusel käisin Saksamaal Passaus ning tegemist oli Network Meetinguga, mille eesmärk on jagada omavahel muresid ja nippe oma antenna paremaks toimimiseks. Ma polnud kunagi varem ühelgi taolisel üritusel osalenud ning tundsin end imelikult – kuidas on võimalik, et inimesed nii lihtsalt omavahel suhtlevad? Olin kogu sellest üsna kangestunud, sest see ei olnud mulle sugugi tavapärane. Võib öelda, et järgmine üritus Amsterdamis oli elumuutev – ma otsustasin end nii-öelda vabaks lasta ning esimest korda elus tantsisin mitu tundi järjest tilkagi alkoholi joomata. Mõni kuu enne seda ei oleks selline asi mulle pähegi tulnud.

AEGEE üritused on enamasti koolituslikku laadi, kuid tänu kaasavatele meetoditele ei seisne ükski workshop kellegi tähtsa jutu kuulamises ja samal ajal omi mõtteid mõeldes, vaid alati tuleb ise kaasa mõelda või nullist ideid välja töötada, nii et aeg lausa lendab! Leuvenis olles sain ühe osalejaga isegi nii headeks tuttavateks, et ta tuli mulle suvel pea nädalaks Eestisse külla – väga huvitav oli omavahel võrrelda, kuidas kulgeb argipäev siin ning kuidas Hollandis.

Töökogemus ja oskused kogu eluks

Kuna tahtsin AEGEEst ka midagi muud peale reisimisvõimaluse saada, siis otsustasin end kohe aktiivselt proovile panema hakata. Tegelikult ju olid ka neil välisüritustel käimised üks suur proovikivi, sest olin pea kogu varasema elu veetnud ühes kindlas seltskonnas. Äkitselt sukeldusin tundmatus kohas pea ees vette ning tuli kuidagi hakkama saada, et ma kogu üritust üksinda nurgas olles ei veedaks. Lisaks kõigele sellele olen saanud üsna hea ettekujutuse, mida tähendab ühe ürituse korraldamine alates väikesest aruteluõhtust kuni 4-päevase konverentsi ja kahenädalase suveülikoolini välja. Ega see ei ole alati meelakkumine olnud, aga tagantjärele vaadates ei kahetse ma midagi, sest olen õppinud enda kohta, milliseid ülesandeid ma kannatan rohkem ja milliseid vähem.

Eelmisel kevadel avanes võimalus kandideerida AEGEE-Euroopa iga-aastase ajakirja Key to Europe tiimi ning ma ei suutnud sellele vastu panna, et panna oma erialased teadmised toimetajana proovile. Olen tänulik, et seda tegin, sest selgus, et see on üks neist asjadest, mida ma oma eluga teha ei soovi. Suvel astusin European Citizenship Working Groupi liikmeks, kus me tegeleme eurooplaste mitmekesisuse promomisega ja Euroopa kodanikuks olemise nii tunnetusliku kui ka füüsilise osaga.

Elumuutev kogemus

Oma AEGEE teekonda jätkates kandideerisin osalema Europe on Track 6 projekti meeskonda ning mind valiti üle neljasaja kandidaadi hulgast üheks kuuest saadikuks. Minu roll meeskonnas on fotograaf ja järgmisel nädalal alustan oma teekonda pildistades üles kohalikke aktsioone, töötube ja kõike muud ning andes noortele mitteformaalse hariduse meetodeid kasutades edasi teadmisi praegusest ja potentsiaalsetest tuleviku olukordadest Euroopas. Olen põnevil, rõõmus, hirmul, ootusärev – kõike korraga. Loodan, et tuleb tore ja võimas kogemus nii mulle, kaasrändajatele kui ka kõigile kuulajatele ja jälgijatele. See on kõik, millele ma praegu oma AEGEE elus keskendun ning eks pärast tagasitulekut paistab, mis ja kuhu edasi, võimalusi on ju lõputult!

Introverdist sai ekstravert, hinnetele keskendujast akadeemilisel puhkusel viibija, tantsupõrandal kivistunult seisjast keegi, kes võib hea tuju korral ka ilma vägijookideta mitu tundi järjest jalga keerutada ning üksikust uus-tartlasest inimene, kes sügavalt hindab väheseid üksiolemise hetki pideva ringi sahmimise keskel. Kõigil kindlasti nii drastilisi muutusi ei toimu ja ei peagi toimuma, aga usun, et AEGEE-l on midagi pakkuda väga paljudele erinevate huvide ja eesmärkidega inimestele.

Tack så mycket, Andrea!

 in persona story

Küsitlesid Hanna Marrandi ja Carmen Nõlvak

Alates 1. augustist on AEGEE-Tartul uus juhatus ja senise presidendi Andrea vahetas välja uus president Ingeliis. Intervjuus jagab 2,5 aastat AEGEE-Tartu tüüri hoidnud Andrea oma tähelepanekuid organisatsioonist ja presidendiametist. Aitäh sulle tehtud töö eest, Andrea!

Mis on kõige kasulikum kogemus või oskus, mille AEGEE Sulle seni on andnud?

Ainult ühte kogemust või oskust on väga raske välja tuua, sest tunnen, et olen AEGEEs väga palju õppinud. Meeskonnajuhtimises on areng olnud märgatav – mäletan siiani hirmu ja ebakindlust, millega alustasin uue juhatuse esimest koosolekut. Tollal ma ei teadnud, kuidas täpselt oma plaane-visioone seletama peaksin või meeskonna ühe eesmärgi nimel tööle panema peaksin, rääkimata sellest, mida tähendab delegeerimine. Nüüd on see väga loomulik ja ma tõesti ka naudin seda! Lisaks on avalik esinemine, erinevate suhtlusstiilide omandamine, teadmised kommunikatsioonist, liikmehaldusest, aga ka koolitajana käe valgeks saamine laiendanud silmaringi ja pakkunud võimalust enesetäienduseks.

Mis jääb presidendiajast meelde kui suurim õppetund?

Neid on lausa kaks: probleemidega tuleb tegeleda kohe ning tiimi komplekteerides peab kindlasti arvestama erinevate isiksuste ja kogemustega. Olen rõõmus, et selliste situatsioonidega kokku puutusin, sest enamasti püüdsime lahendada probleeme juhatusega koos ja see lähendas meid. Muide, juhatuses on olnud minu 2,5 ametiaasta jooksul imelised inimesed!

Kas miski on AEGEE kui organisatsiooni juures valmistanud ka pettumuse?

Üldiselt mitte – vastasel juhul poleks ma olnud nõnda entusiastlik organisatsiooni panustades. Mõnikord tekib tunne, et me suudaksime enamat nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil, aga hoolimata kõigist oleks-poleks situatsioonidest võrdub AEGEE minu jaoks sõnaga „võimalused” ja seda ainult positiivses mõttes.

Sa käisid oma esimesel Euroopa Agoral alles teise ametiaja lõpul. Kuidas erines Agora sellest, millisena olid seda ette kujutanud?

Väga ei erinenudki, üllatas vaid see, et see oli kordades põnevam, kui julgesin arvata. Toimunud arutelud, paneeldiskussioonid, pritanniumid olid tõeliselt huvitavad ja pärast seda usun, et Agora on mu lemmik ürituse formaat AEGEEs. See oli väga inspireeriv!

Kui olulist rolli mängib Sinu hinnangul Euroopa üritustel käimine? Kas arvad, et AEGEEst on võimalik saada väärt kogemust ka välisüritustel osalemata?

Mina saadaksin võimalusel kõik liikmed välisüritustele ja mitte ühele, vaid mitmele! Meil on Tartus hästi mõnus kogukond, vahvad ja arendavad (ka rahvusvahelised) üritused ning võimalus õppida/end teostada tiimides, aga välisüritustel on teistsugused kontaktid, kompetentsid ja õhkkond. Seda lihtsalt peab kogema! Eks üritusi on erinevaid, seega igaüks leiab endale sobiva eesmärgiga ürituse ja saab vastava kogemuse, aga see on kindlasti miski, mida me alati Tartu tasandil n-ö koju kätte tuua ei saa. Minu jaoks annavad välisüritused alati inspiratsiooni ja motivatsiooni edasi tegutseda ning seda ka organisatsiooniväliselt. Seletamatut AEGEE vibe’i võiks kogeda vähemalt korragi, aga sõltuvusse jääda on imelihtne!

Kas ja kui palju oled leidnud välisüritustelt selliseid sõpru, kellega tänaseni aktiivselt suhtled?

Olen kohanud palju suurepäraseid inimesi ja mitmega kirjutan aeg-ajalt, samuti loodan neile külla minna või kohtuda uutel rahvusvahelistel üritustel. Olen kindel, et mõned neist jäävad minu sõpradeks elu lõpuni. 🙂

Lõpetasid just Tartu Ülikoolis skandinavistika õpingud rootsi keele suunal. AEGEE ei ole paraku Skandinaavias eriti juurdunud. Kas oskad arvata, miks see nii on? Kas Sul on AEGEEs siiski tekkinud mõni võimalus rootsi keeles suhelda?

Skandinaavias näivad domineerivat teised noorteorganisatsioonid. Samuti ei ole neis riikides lihtne korraldada nii madala osalustasuga üritusi, kuid ilmselt on seal veelgi põhjuseid. Siiski on loodud AEGEE-Stockholm ja AEGEE kontakt Göteborgis, seega tulevik näib helge.

Leidsin AEGEEst ka kaks inimest, kellega rootsi keeles suhelda, mis on väga vahva!

Kui kindlalt annad oma presidendipositsiooni üle järeltulijale? Kuidas uus juhatus Sulle tundub?

Ma annan suure rõõmuga teatepulga üle just Ingeliisile, sest tal on väga mitmekülgne Euroopa kogemus, lisaks on ta juba palju teadlikum kui olin mina ametisse astudes. Samuti on tal võrratu huumorimeel! Maria, Karin, Joakim, Marleen ja Ele on kõik suurepärased inimesed, end mitmeid kordi tõestanud ja kogenud. Olen proud mom! Kogu koosseisul näib olevat siht silme ees ja usaldan neid täielikult.

Maria Olmann – A-Tartu aasta pühenduja 2017

 in persona story

AEGEE-Tartu 17/18 aasta ürituste korraldaja Maria Olmann valiti üksmeelselt läinud aasta lõpus aasta pühendujaks. Maria juhib AA&Chill töörühma, oli Nijmegeni kultuurivahetuse peakorraldaja, suveülikooli korraldaja ning tänu tema üritustele valiti A-Tartu septembrikuus ACTive local of the month’iks. Maria on osalenud mitmel koolitusel ning tegutsenud korraga mitmes töörühmas. Energiat jätkub Marial veelgi – ta on 2018. aasta suveülikooli peakorraldaja, mida nimetab hetkel oma armsaimaks rolliks AEGEEs. 

 

Mis motiveerib sind AEGEEs nii pühendunult töötama? Kas olid liikmena alguses peale aktiivne või inspireeris sind selleks keegi või miski?

Ma tunnen, et saan palju rohkem tagasi kui annan ja arenen mitmekülgselt. Motiveerivad veel teistelt liikmetelt saadav hea energia, toetus, seiklused ja võimalused. Alguses olin ka juba üsna huvitatud kõigest ja entusiastlik, aga pigem segaduses ega uskunud endasse veel piisavalt, et initsiatiivi võtta. Usk enese võimetesse ja sellega kasvav motivatsioon tulid samm-sammult tiimides erinevaid ülesandeid täites ja ideid genereerides, teiste julgustuse abil ja nähes kui hea tunne on midagi toredat korda saata.

 

Kas keegi AEGEE liikmetest on sind selle aja jooksul eriliselt mõjutanud või inspireerinud?

Oi, paljud! See mulle AEGEE juures nii kohalikul kui Euroopa tasandil meeldibki – sa tutvud nii paljude ägedate noorte tegusate inimestega ja tunned, et oled osa suurest perekonnast, mis tahab koos areneda. Välisüritustelt saab alati korraliku energialaengu tänu nii ühtsustundele kui ka inspireerivatele uutele tuttavatele.

Eriliselt toon välja Mareti (Maret Lind, praegune HR) ja Hanna (Hanna Alajõe, praegune juhatuse nõuandja). Tänu Maretile ma üldse liitusin, kuna tema särav rahulik positiivsus tõmbas mind. Ja tema HR- ning tiimijuhtimisoskused on suureks eeskujuks, kuidas mängleva kergusega olla kursis liikmete tegemistega, näha grupidünaamikat ja osata seda õigesti suunata. Lisaks panustada organisatsiooni sisekultuuri ja lõimumisse pidades meeles, et oleme vabatahtlik organisatsioon, kus peaks enda jaoks töö meeldivaks ja põnevaks tegema ning teiste panust märkama ja väärtustama.

Hanna oli minu mentor ja üldiselt inspireeriv kõike näinud ja teinud liige. Eelmise aasta suveülikooli tiimis pidin samm-sammult Hanna käe all oma mugavustsoonist välja astuma ja sain sealt palju julgust ja eneseusku juurde. Ka inimesena paelusid mind Hanna teovõime, kindlameelsus, julgus, energia, just-do-it mentaliteet, ressursside leidmise oskus, julgus erineda ja olla-teha, kuidas soovid. Suunas ka mind julgemate sammudeni.

 

Kuidas oled AEGEEs veedetud aja jooksul muutunud, mida juurde õppinud? Kas tunned, et mõni AEGEEst saadud oskus või kogemus võib hiljem ka tööturul kasuks tulla?

AEGEEs tegutsemine andis sellise sense of purpose tunde, mis motiveeris, täitis tahtejõu ja energiaga, andis elujõudu. Eneseusk, julgus oma ideid välja käia ja ellu viia, ideedega eksperimenteerida, kuidas tiimi juhtida, kui ma alguses ei tundnud end üldse juhina, kuidas inimesi kaasata ja märgata, kuidas erimeelsuste korral läheneda, kuidas erinevate inimestega koostööd teha. Planeerimist ja delegeerimist ma ikka veel õpin, aga juba on paranemas. Lisaks praktilisematele oskustele õpid palju ka enda kohta, oma tugevusi ja nõrkusi tundma, mis on minu jaoks olnud eriti väärtuslik. Märkad, kuidas sa ootamatutes olukordades toimid ja lahendusi leida oskad, millised on just sulle sobivaimad meetodid. Kindlasti tuleb tööturul kasuks. Kui sul on oskused ja teadmised juba vabatahtlikke tegudele rakendada ning meeskonnatööd mõista ja suunata, siis sul on kindlasti töömaailmas eelis.

 

Milline üritus (või millised üritused) on eelmisest aastast kõige paremini meelde jäänud, mille üle oled eriti uhke, või mis olid eriliselt õnnestunud?

Kõik välisürirused olid väga ägedad! Jäin sõltuvusse haha. Minu esimene välisüritus Human Resources Training Course Saksamaal Passaus oli kirjeldamatult vahva ja kasulik! Agora Enschede (2017 kevadine Agora) on eredalt meeles, samuti oli suveülikooli korraldamine meeldejääv kogemus. Iga kohalik üritus on ka positiivne energialaks. Minu enda korraldatud asjade suhtes olen kriitilisem, kuna ma tean, et oleks saanud paremini. Aga Tudengipäevade raames korraldatud Culture Quiz oli väga õnnestunud, rabamatk vahva ja kultuurivahetus Nijmegeniga Tartus ka tore.

 

Millised on tulevikuplaanid? Kas kavatsed kunagi ka Euroopa tasandil töötada?

Olen pikalt mõelnud vähemalt ühe Euroopa tasandi töögrupiga liituda. Tahtmist on, aga aega pole. Järgmisel kohalikul Agoral kandideerin ilmselt liikmehalduriks ja edasi ei oska öelda.

 

Kas sul on soovitusi vähemaktiivsetele liikmetele? Kuidas leida endas jõudu ja aega AEGEEsse panustada ka kooli ja muu tähtsa kõrvalt?

Leida see, mida sulle meeldib teha, mis silmad särama lööb ja sind natuke tagant lükkab ja arendab. Sest see on alati tegemist väärt. See ei pruugi olla sama, mis teistel, aga julge see leida ja sellest kinni hakata. Töö ja kool on kasulikud, aga oma aastale tagasi vaadates sulanduvad kõik loengud ja töötunnid enamasti üheks halliks massiks, kuid hetked, mil sa proovisid teha midagi uut koos teiste ägedate inimestega, uued kogemused, jäävad meelde ning tõukavad edasi.

 

Mariat küsitles Tuuli Kalev