Tag Archive for aegee

Agoralt tagasi, agaralt edasi

AEGEE üldkoosolekust Istanbulis on möödunud mõni nädal, ent muljed organisatsiooni suurimalt ürituselt on veel värsked. Meie liige Hanna Marrandi annab oma Türgi-kogemusest põgusa, ent põneva ülevaate.

Kas tahaksid pidutseda laeval keset Bosporuse väina, jõuda ühe päeva jooksul nii Aasiasse kui Euroopasse ja magada mitu ööd maa-aluses betoonist autoparklas? Pigem mitte? Või siiski? Olgu kuidas on, Istanbulis 2.-7. oktoobril toimunud Agoral oli see kõik igatahes võimalik.

Selgituseks neile, kes AEGEE mitmekesise terminoloogiaga tuttavad ei ole Agora nime kannab üldkoosolek, mida peetakse kaks korda aastas ja kuhu tuleb üle Euroopa kokku 600-800 AEGEE liiget, et võtta koos vastu organisatsiooni puudutavaid otsuseid, viibida heas seltskonnas ja tunda rõõmu eurooplaseks olemisest. 2018. aasta sügisene Agora toimus Istanbulis, Türgis ning kandis alapealkirjaKaks kontinenti, üks Agora.”

Mida me seal üldse tegime?

AEGEE-Tartu saatis üldkoosolekule kokku kuus osalejat, kellest kolm (Mari, Karin ja Sonja) olid delegaadid. Seega oli neil kolmel ka suurem vastutus, tuli osaleda pritanniumites ning hääletada istungitel. Minul ja teistel külastajatel oli vaba aega veidi rohkem. Seda võis kasutada 20 miljoni elanikuga metropoliga tutvumiseks (eeldusel, et viitsisid iga päev poolteist tundi metrooga kesklinna sõita) või töötubades osalemiseks. Muidugi oli ka külastajaid, kes kogu ametlikul osal kohal olid. Töötubades sai arendada erinevaid sotsiaalseid oskusi, näiteks võis saada rohkem teada emotsionaalsest intelligentsusest, debateerida, õppida kriise lahendama või olema parem juht. Igal õhtul toimusid temaatilised peod, mis olid mõeldud kõigile osalejatele ning mis garanteerisid lõbusa tuju ja kroonilise magamatuse. Hommikul kell seitse pandi parklas äratusmuusika mängima nii kõvasti kui vähegi võimalik ja nii said ülesse ka need, kes alles paar tundi tagasi uinunud olid.

Kestliku arengu eesmärgid

Üks Agora päev oli pühendatud kestliku arengu eesmärkidele. Hommikul kandsid inspireerivad inimesed ette TED-konverentsi stiilis lühikesi kõnesid. Kõnepidajate seas oli näiteks ka AEGEE-Tartu auliige ja koolitaja Kadri Kalle, kes rääkis maailmakoristuspäevast World Cleanup Day”. Tundus, et prügikoristuspäev läks aegeelastele korda, sest Kadri Kalle pälvis üllatavalt entusiastliku aplausi. Samal pärastlõunal jagati osalejad gruppidesse ja viidi erinevate Istanbuli vaatamisväärsuste juurde. Algselt pidid ka tuurid olema kuidagi kestliku arenguga seotud, aga lõpuks juhtus nii, et kesklinna jõudes olid kõigil kõhud tühjad ja läksime hoopis kebabi sööma ja airani jooma. Kohalikke hõrgutisi tarbides kulus aeg ruttu ja nii ei jäänudki ekskursiooniks eriti aega, jooksime kähku Galata torni juurest läbi ja pikka juttu keegi ei rääkinud.

Istanbul on linn kahe maailma vahel ja kultuurilist mitmekesisust oli ka linnapildis tunda. Ühest küljest oli pea igas kvartalis oma mošee ning kindlatel kellaaegadel kõlas üle kogu linna palvekutsung, teisalt oli kogu õhkkond tervikuna pigem kosmopoliitne. Heledapäised naisterahvad said linnas liikudes küll ehk soovitust rohkem uudishimulikke pilke, aga tõsistest probleemidest kuulda ei olnud.

Uued ja vanad tutvused

Agoral võetakse AEGEE täieõiguslikeks antennadeks vastu ka seniseid kontaktantennasid ning esimest korda pika aja jooksul AEGEE võrgustik kasvas, mitte ei kahanenud. Näiteks astusid sammu AEGEE antenna-redelil edasi Kopenhaagen ja Angers, Antalya staatus muutus aga kontaktantennast täisantennaks. Alati on ju tore, kui tekib juurde potentsiaalseid uusi tuttavaid. Saime Agoral suhteid luua ja soojendada ka Tartu kaksikantenna Eindhoveni liikmetega. Suhtlesime muidugi ka tallinlastega, näiteks pakkusime Euroopa õhtul koos Eesti laua taga soovijatele Vana Tallinna ja kartulivahvleid ning seitsmekohalise taksoga sõites juhtus isegi nii, et enamik reisijatest olid eestlased tekkis väike Eesti maffia, mida AEGEE välisüritustel just tihti ei juhtu.

Mis jääb meelde

Usun, et paljude osalejate jaoks oli üks Agora kõrghetki viimasel õhtul toimunud paadipidu. Sõitsime renditud linnaliinibussidega kai äärde (itaallased laulsid/röökisid kogu bussisõiduks kulunud kolmveerandtunni), möödusime kalameestest ning sisenesime lõbusõidulaeva, mis oli selleks õhtuks meie päralt. Tantsisime tuledesäras laeval keset lahte kahe kontinendi vahel kuni kella kolmeni öösel. Ülemiselt tekilt kallati alumisele otse soovijate suhu kihisevat. Lõpuks naksus kogu põrand mitmesaja inimese higist või maha tilgutatud alkoholist. Muidugi sõitis meie järel politseipaat, nii igaks juhuks. Kui tagasi kaldale jõudsime, polnud kalamehed oma kohalt liikunudki. Magama saime vastu hommikut.

Tänuväärt algatusena paluti Agoral osalejatel kaasa võtta oma tass, et vähendada ühekordsete topside kasutamist. Enamik osalejaid oli seda ka teinud, kuid samas sai kohapeal ikkagi ka plastiktopse osta ning samuti jagati igaks lõuna- ja õhtusöögiks vahtplastist toidualused. Vähemalt oli mõte hea ning suund on kätte näidatud, loodetavasti järgmisel Agoral suudab AEGEE oma ökoloogilist jalajälge veelgi vähendada. Hoiame pöialt!

Igatahes on rõõm näha, et niivõrd suur organisatsioon nagu AEGEE peab keskkonnahoidu ja jätkusuutlikku arengut tähtsaks ning nende teemade üle arutleti ka Agoral. Tulevik tundub ilus!

Searching for the secret of an amazing Summer University

Between July 24 and August 5 AEGEE-Tartu & AEGEE-Tallinn hosted the Summer University “Strive to be a leader, thrive to be a Succeeder”, a Summer Course+ on Human Resources. We asked Lucas, one of our members and a helper during the event, to write about the Summer University.

When I decided that I would travel back to Estonia to assist the organization team of this year’s Summer University, I thought I knew what to expect. After all, I was a participant the Estonian SU of 2015, and I have also organized two SU’s in my home local of Eindhoven. Yet here I am, one month after the end of the event, still day dreaming about it and trying to figure out what was it exactly that made it surpass all of my expectations. Because it did surpass them by a really long shot. Even if I was a helper and not a participant, I had more fun than I did in any of my previous SU’s experience, and I also feel that our participants were even more satisfied than the ones from the previous times I’ve been an organizer.

Maybe it was because this was a Summer Course+ instead of your typical Travel Summer University?
This meant that we had several workshops every day about this year’s topic (human resources/team management), which allowed us to work closer together with everyone involved. We learned about group dynamics which I think improved the way we interacted with each other in our own group! The workshops were not only really useful but also surprisingly entertaining and engaging. Who knew you could include Escape Rooms and so many other games into instructive workshops! The trainers did an incredible job with them!

Maybe it was because of all of the opportunities we had to relax and have fun together?
Even with all of the tuition hours we had, we had time for a lot of other fun and relaxing activities. Spending a day barbecuing, swimming and relaxing on the island of Aegna; dancing with strangers under the hot sun at the Folk Music Festival in Viljandi like there’s no tomorrow; and relaxing at a Lake in Elva with a picnic and the nicest music after doing some crazy monkey business at the adventure park; are just some of the highlights!

 

Maybe it was because of the great job the organizers did?
I am impressed by all the work the organizers put into preparing everything before the event. Everything was well thought out, and we had great locations and great food all around. And whenever something unexpected happened during the event, it didn’t take long for it to be resolved by our quick Estonian organizers!

Maybe it was because of all of the great people that we had in our group?
Both organizers and participants. We had a perfect group. With these events one is always worried that you’re going to get small cliques or “ghettos”, but (and I know it sounds cheesy to say this) we were one big loving family full of crazy/fun people!

Maybe it was all of that and many other reasons that I am missing. I know that no blog post that I write could ever do justice to this event, or at least the way I perceived it. If you, dear reader, have not experienced anything like this, and it sounds even remotely interesting, I recommend you to not rely just on my story, and go ahead and go on Summer University yourself! Only then you will really understand all the feelings I’m trying to transmit here!